Sünne  meelespea ja igati huvitavat lugemist.


Märkus:
alloleva teksti eestikeelne tõlge on leitud internetist, sisu kaalukuse tõttu avaldame selle ka siin. Tõlkija keelekasutus on valdavalt muutmata, tähelepanu võiks juhtida sellele, et indiapäraste terminite euroopalik kirjaviis jõuab meieni tavaliselt läbi inglise keele, sellest tulenevalt tuleks sanskritikeelsetes terminites "j" hääldada "dž", "y" - "j", "ch" - "tš", "sh" "š".
Osad
"š"-na häälduvad kohad terminites on tekstis kohati kirjutatud "s"-ga, kuid ka siin oleme jätnud algse kirjapildi muutmata.

NB!
Babadži kriya joogas ei praktiseerita tahtlikku hingepeetust (kumbhaka), vaid ainult loomulikku (st kui see tekib iseenesest sügavates meditatiivsetes seisundites (samadhi) koos keha, mõistuse ja tunnete rahunemisega).
Kunstliku (tahtlikult tekitatud) hingepeetuse tagajärjel ületab
organismis katabolism anabolismi, eriti südamelihastes.

(Metabolism - kogu ainevahetus,  anabolismi ja katabolismi summa.
Anabolism - keerukamate molekulide süntees lihtsamatest, metabolismi ülesehitav osa, vajab energiat.
Katabolism - keerukamate molekulide "lahtivõtmine" lihtsamateks, mille käigus reeglina vabaneb energia.)


***


SRI SWAMI SIVANANDA
PRANAYAMA TEADUS


Tõlgitud teosest:
The Science of Pranayama
By Sri Swami Sivananda
Sixteenth Edition, 1997
 
 

KIRJASTAJA EESSÕNA
Ei ole vaja rõhutada selle raamatu autori, Sri Swami Sivananda Maharaj, teeneid. Ta elab paljude inimeste südames kogu maailmas. Tema meetod seletada keerulisi jooga teemasid lihtsal ja selgel viisil ning seejuures veenvalt, on pretsedenditu. Lisaks sellele on see õpetus väga autoriteetne, kuna Sri Swami on kombinatsioon kogenud arstist, tõelisest joogist ja kirgastunud õpetajast (Jivanmukti).
Pranayama praktiseerimist on siiani mõnevõrra kardetud. On arvatud, et kehtivad teatud eeskirjad, näiteks pidev kontakt õpetajaga, range dieedi pidamine jms. Sri Swami on siin selgelt põhjendanud selliste kartuste alusetust ning kirjeldanud lihtsaid ja ohutuid harjutusmeetodeid. See raamat sobib mistahes astme õppurile. Need, kes peavad kinni raamatu lõpupoole toodud juhatustest, võivad olla kindlad edus ja julgeolekus.
Pranayama on kaheksa-astmelise jooga (Ashtanga Yoga) tähtis osa. Samuti on see vajalik kõigile inimestele nende igapäevases elus, et püsida hea tervise juures, saavutada edu ja heaolu. Kuidas seda teha, on kirjeldatud siin raamatus. Lõdvestumise oskus on väga vajalik anne kõigile.
Meid julgustab soe vastuvõtt, mis on saanud osaks selle raamatu varasematele väljaannetele. Loodame, et üha rohkem vaimseid õppureid hakkab seda tähtsat teadust oma igapäevases praktikas rakendama, tundes õnne ja rõõmu, mis loomulikul viisil viib jumalikule õndsusele.

The Divine Life Society

 
SISSEJUHATUS
Tänapäeva materiaalne maailm pakub meile kiireks edasiliikumiseks raudteed, laevu, lennukeid ja muudki. Joogid aga väidavad, et jooga harrastamise kaudu saab inimese keha muuta nii kergeks, et ta lendab silmapilgu jooksul mistahes kaugusele. Nad võivad valmistada ka maagilist salvi, mida määritakse jalataldadele. See annab neile võime läbida väga kiiresti mistahes maapealseid kaugusi. Khechari Mudra harrastamine (keeleotsa surumine vastu pehmet suulage) annab neile võime lennata. Neil on ka maagilised pillid, mille nad panevad suhu ja mis võimaldab neil liikuda silmapilgu jooksul ruumis.
Kui soovime sidet võtta oma tuttavatega kaugetes maades, võime kirjutada neile kirja või saata telegrammi. Kuid joogid väidavad, et nad võivad meditatsiooni (Dhyana) teel teada saada kõike, mis sünnib teistes maailma osades, kas oma mõistuse projekteerimise teel või rännates sinna oma meeltes, mis on vaid mõne sekundi küsimus. Yogi Lahiri käis näiteks ära Londonis, et teada saada, kuidas on tema ülemuse abikaasa tervis.
Kõnelemiseks kaugete sõpradega annab materiaalne maailm meile telefoni ja raadio, kuid joogid väidavad, et jooga vägi võimaldab neil kuulda kõike, ükskõik kui kaugelt, isegi Jumala ja teiste nähtamatute olendite hääli teispoolsusest. Kui inimene jääb haigeks, püüab materiaalne maailm neid aidata arstide, medikamentide, süstidega jne, kuid joogid väidavad, et piisab pilgust või ainult puudutusest või mantra lausumisest, et haige saaks terveks ja isegi surnu ärkaks ellu.
Need joogid on pideva keskendumise tulemusena omandanud mitmesugused joogavõimed, mida nimetatakse Siddhideks. Neid, kellel on need võimed, nimetatakse Siddhadeks. Protsessi, mille tulemusena omandatakse Siddhid, nimetatakse Sadhana. Asana’de harjutamise tulemusena saab inimene valitseda oma füüsilist keha. Pranayama teel saab inimene kontrollida oma astraalkeha – peenkeha, mida nimetatakse Linga Sarira. Kuna hingamise ja energiavoogude vahel eksisteerivad väga peened seosed, saame hingamise üle valitsedes valitseda ka oma elulisi energiavooge.
Pranayama tähtsus india religioonis on väga suur. Nii mungad (Brahmachari) kui ilmikud (Grihastha) harrastavad seda kolm korda päevas: hommikul, lõuna ajal ja õhtul oma hardushetkede käigus. Pranayamast saab hindudel alguse mistahes religioosne rituaal. Enne söömist, enne joomist, enne mistahes ettevõtmist tuleb kõigepealt teha Pranayama’t. Seejärel tuleb endale selgelt sõnastada oma ettevõtmise olemus ja tuua see ettepoole kõigist muudest mõtetest. Kuna sellel ettevõtmisel on nüüd eesõigus mistahes muu tahtepingutuse ees, on kindlustatud, et kavatsetud ettevõtmine viiakse edukalt täide, sest mõistus on orienteeritud selle läbiviimisele. Tooksin siia näiteks mälu suursaavutuse, millega saavad hakkama india joogid, ja mida nimetatakse “keskendumiseks sajale asjale” (Satavadhana). Katsealusele esitatakse mitme isiku poolt väga kiiresti sada küsimust. Mõned neist testivad tema verbaalset mälu; teised tema peastarvutamise oskust; kolmandad tema näitlejameisterlikkust, ja nii edasi, ilma et katsealusel oleks aega neid küsimusi kuidagi kirja panna. Seejärel hakkab ta esitatud küsimusi suvalises järjekorras peast tsiteerima, andes neile ka vastused. Tavaliselt tehakse seda kolmes või enamas voorus, kusjuures igas voorus antakse vaid osa vastusest, et järgmises voorus jätkata samalt kohalt. Kui tegemist on matemaatika ülesannetega, annab katsealune neilegi vastuse, mille ta arvutab peast.
Selliseid keskendumisharjutusi ei tehta üksnes mõistusele, vaid ka viiele meelele. Näiteks märgitakse ära erinevad kellukesed. Joogi võib kuulata nende heli ja oma mõttes assotsieerida selle helikõrguse nendel oleva märgiga. Samuti näidatakse ühesuguseid esemeid, mille vahel treenimata inimene ei suudakski vahet teha. Nüüd tegeleb joogi hoopis millegi muuga, kui äkki helistatakse kellukest või näidatakse talle ühte eset. Joogi seostab eksimatult kellukese esemega või vastupidi. Analoogilisi katseid on kompimismeele testimiseks. Niisugune uskumatu mälu on saavutatud tänu igapäevasele Pranayama harjutamisele.
Prana on peenim elujõud, mis täidab kõike ja saab füüsilisel tasandil nähtavaks liikumisena ja tegevusena ning mentaalsel tasandil mõttena. Seega tähendab “Pranayama” eluenergia ohjamist. Eluenergia valitsemine on see, mida antakse edasi läbi inimese närvikiudude. See liigutab tema lihaseid, võimaldab tal tajuda välismaailma ja mõelda sisemise maailma üle. See on nii tähtis energia, et looma jaoks ongi see elu ainus alus ja sisu. Selle jõu kontrollimist nimetavadki joogid sõnaga Pranayama. Kes suudab seda, ei valitse üksnes omaenese olemust nii füüsilisel kui mentaalsel tasandil, vaid tervet maailma. Eks ole prana kogu kosmilise elu olemus; see peenim printsiip, mis on arendanud universumi selle praegusele kujule ja mis viib teda edasi lõppeesmärgi poole.
Joogi jaoks asub kogu universum tema kehas. Aine, millest koosneb tema keha, on sama, mis moodustab universumi. Jõud, mis pulseerib tema närvisüsteemis, ei erine jõust, mis vibreerib läbi universumi. Seetõttu tähendab oma keha valitsemine talle loodusjõudude valitsemist.
Hindu filosoofia õpetab, et kogu universum on täidetud kahe põhiainega. Ühte neist nimetatakse Akasa või eeter ja teist Prana või energia. Võiks öelda, et nad vastavad kaasaja teaduse mateeriale ja jõule. Mistahes keha, mis asub universumis ja omab vormi või materiaalset eksistentsi, koosneb põhimõtteliselt tollest kõikjalviibivast ja läbitungivast peenmateeriast “akasa”. Gaasid, vedelikud ja tahked kehad; kogu universum, mis koosneb meie päikesesüsteemist ja miljonitest tohutu suurtest samasugustest süsteemidest; tegelikult mistahes eksistents, mille kohta saab tarvitada sõna “loodud”, on selle üheainsa ja nähtamatu akasa väljendus, ja iga tsükli lõpul pöördub ta tagasi oma algusesse. Ning samal viisil on kõik inimesele tuntud loodusjõud: gravitatsioon, valgus, soojus, elekter, magnetism – st kõik, mida võib ühendada nimetuse “energia” alla, sealhulgas loomisvõime, närviimpulsid, kõik animaalsed jõud, aga ka mõte ja mõistus, – kõik nad on kosmilise prana väljendused. Pranast nad sünnivad ja sinna nad ka hääbuvad. Mistahes selle universumi jõud, kas füüsiline või mentaalne, saab alguse sellest algenergiast.
Kõik, mis on universumis, kujutab endast ühte neist kahest olemisest. Mateeria jäävus ja energia jäävus on kaks looduse põhiseadust. Üks neist õpetab, et universumit moodustava akasa kogusumma on jääv. Teine aga, et universumis vibreeriva energia kogusumma on samuti jääv. Iga tsükli lõpus vaibuvad energiate erinevad väljendused ja muutuvad potentsiaalseteks. Samuti muutub eristamatuks Akasa. Kuid järgmise tsükli algul käivituvad jälle energiad ja mõjutavad ka Akasat võtma erinevaid vorme. Ja vastupidi, kui akasa muudab oma struktuuri jämedaks ja peeneks, muutub ka prana, võttes samuti jämeda või peene struktuuri.
Joogi jaoks on inimkeha vaid mikrokosmos. Kogu keha koos närvisüsteemi ja kõikide organitega on talle mikrokosmiline akasa, närvi- ja mõtteimpulsid aga kosmiline prana. Nende süsteemide funktsioneerimise saladuste tundmine ning nende valitsemine on seega kõrgeim teadmine, universumi vallutamine.
See, kes mõistab prana olemust, mõistab kosmilise elu ja tegevuse tuuma. See, kes valitseb seda olemust, on allutanud mitte üksnes oma keha ja mõistuse, vaid ka mistahes teise keha ja mõistuse siin universumis. Seega on pranayamaprana valitsemine – selleks vahendiks, mille abil jooga püüab realiseerida oma väikeses kehas kogu kosmilise elu; püüab saavutada täiuslikkuse loodusjõudude juhtimise alal. Kõik tema erinevad harjutused ja treeningud teenivad seda ühte lõppeesmärki.
Milleks veel viivitada? Viivitus toob kaasa ainult uut kannatust ja viletsust. Pigem suurendame kiirust ja võitleme tugevamini, kuni suudame ületada tohutu ajakuristiku. Saavutagem õige Sadhana abil eesmärk juba selles kehas – kohe praegu, siinsamas. Saavutagem lõpmatu teadmine, lõpmatu õndsus, lõpmatu rahu ja lõpmatu jõud – nüüd ja alatiseks.
Lahendus seisneb jooga õppimises. Kogu jooga teadus on suunatud sellele ühele eesmärgile – võimaldada inimesele Samsara ookeani ületamine; suurendada oma jõudu, arendada oma teadmist, jõudes välja surematusele ja igavesele õndsusele.
 
SISUKORD
KIRJASTAJA EESSÕNA
SISSEJUHATUS
SISUKORD

Esimene peatükk
Prana ja Pranayama
Mis on prana?
Prana asukoht
Alampranad
Prana värv
Prana keskendamine
Ida ja pingala
Sushumna
Kundalini
Shat-Chakras (kuus chakrat)
Nadid
Nadi puhastamine
Shat-Karmad. (kuus puhastusprotsessi)
Dhauti
Basti
Neti
Trataka (üksisilmi vaatamine)
Nauli
Kapalabhati

Teine peatükk
Meditatsiooni ruum
Viis põhitingimust
Õige koht
Õige aeg
Adhikari (Jünger)
Millest hoiduda
Toiduvalik
Mõõdukus
Puhas toit
Charu
Piim
Puuviljadieet
Soovitavad ained
Keelatud ained
Matra
Padmasana ehk lootosasend
Siddhasana (ideaalne asend)
Svastikasana (edukas asend)
Samasana (võrdne asend)
Kolm bandhat
Arambha Avastha
Ghata Avastha
Parichaya Avastha
Nishpatti Avastha

Kolmas peatükk
Mis on pranayama
Pranayama "Gita" järgi
Pranayama Sri Sankaracharya järgi
Pranayama Yogi Bhusunda järgi
Hingamise valitsemine
Pranayama liigid
Pranayama kolm tüüpi
Kumbhaka tõlgendus vedade kaudu
Pranayama nadide puhastamiseks
Mantra lausumine pranayama ajal
Harjutus nr 1
Harjutus nr 2
Harjutus nr 3
Harjutus nr 4
Sügava hingamise harjutus
Kapalabhati
Väline kumbhaka (bahya)
Kerge pranayama (sukha purvaka)
Pranayama Kundalini äratamiseks
Pranayama mediteerimise ajal
Pranayama kõndimise ajal
Pranayama savasana ajal
Rütmiline hingamine
Surya bheda
Ujjayi
Sitkari
Sitali
Bhastrika
Bhramari
Murchha
Plavini
Kevala Kumbhaka
Pranaga tervendamine
Kaugravi
Lõdvestus
Mõistuse lõdvestus
Pranayama tähtsus ja hüved
 
 
 
ESIMENE PEATÜKK
 
Prana ja Pranayama
Pranayama on täpisteadus. See on kaheksaastmelise jooga tee (ashtanga) neljas anga ehk lüli. Patanjali jooga-suutrad (kaheksaastmelise jooga tähtis teos) kirjeldab pranayamat järgmiselt: “Õigest asendist järgneb õige hingamine ja elujõu valitsemine.” (suutra II-49).
Sanskritis on hingamise kohta mitmeid sõnu. Üks sõnapaar on ‘svasa’ ja ‘pravasa’ – sisse- ja väljahingamine. Hingamine on prana ehk elujõu teostumise viis. Hingamine on “jäme” prana (shtula), just nagu elekter. On aga ka olemas peen prana, sukshma. Kui suudad valitseda hingamist, valitsed ka peent pranat enda sees. Prana valitsemine tähendab ka mõistuse valitsemist. Mõistus ei saa funktsioneerida prana abita. Prana vibreerimisest tekivad mõtted. Mõistusega on seotud sukshma prana (psüühiline ehk peen prana). Hingamine on justkui kogu masinavärgi hooratas. Kui juht peatab hooratta, peatuvad ka kõik teised rattad. Kui joogi lõpetab hingamise, lõpeb kõikide organite tegevus. Kui suudad valitseda hooratast, on ka teised rattad sinu kontrolli all. Kui suudad valitseda hingamist, võid hõlpsasti valitseda oma sisemist elujõudu. Pranayama on prana kontrollimise protsess, mis toimub hingamise juhtimise abil.
Just nagu kullassepp eemaldab kullast lisandid tulises ahjus, puhudes jootmistorusse, nii eemaldab ka joogaõppur oma kehast kõik mustuse ja indriya’d kopsude tuulutamise abil, st pranayama protsessis.
Pranayama põhieesmärk on ühendada prana ja apana. Ühendatud pranapana liigub aeglaselt pea suunas. Pranayama viljaks on udghata – Kundalini äratamine.
 
Mis on prana?
Srutis (teatud laulud) ütlevad: “See, kes tunneb prana, teab ka Veedat.” Vedanta Suutrad: “Seetõttu ongi hingamine Brahman”. Prana on universumis esineva energia kogusumma. Ta on ka kõikide loodusjõudude kogusumma. Siia hulka kuuluvad nii inimeses peituvad jõud kui ka väljaspool inimesi esinevad nähtused. Soojus, valgus, elekter, magnetism – need on kõik prana väljendused. Kõik jõud, kogu prana pärinevad samast allikast, mida nimetatakse Atman. Prana hõlmab nii füüsikalisi kui mentaalseid nähtusi. Ta on tegev kõikidel tasanditel, alates madalaimast ja lõpetades kõrgeimaga. Kõik, mis elab ja liigub, on prana väljendus, sealhulgas ka akasa ehk eeter.
Prana on seotud mõistusega, mõistuse kaudu tahtega, tahte kaudu hingega ja hinge kaudu Kõrgeima Olendiga. Kui suudad allutada väikesi prana-laineid oma mõistuses, on sul teada kogu universumi prana allutamise saladus. Joogi, kes tunneb seda saladust, ei karda enam ühtegi jõudu, sest ta on kõikide universumis tegutsevate jõudude isand. See, mida nimetatakse isiksuse jõuks, on tegelikult selle isiku võime ohjata oma pranat. Mõned inimesed on edukamad, mõjukamad, veetlevamad. Seegi pole muud kui prana jõud. Need inimesed juhivad ebateadlikult seda, mida joogi mõjutab teadlikult oma tahtejõu abil. Mitmed inimesed kasutavad pranat teadmatult madalatel eesmärkidel, andes sellele mitmesuguseid nimetusi.
Prana tegutseb südame tuksumisel, sisse- ja väljahingamisel, toidu seedimisel, kõikvõimalike kehaproduktide tootmisel, liikumisel, kõnelemisel, mõtlemisel, soovimisel. Prana ühendab omavahel astraalset ja füüsilist keha. Kui see prana-niit katkeb, eraldub astraalkeha füüsilisest kehast. See on surm. Lahkuv astraalkeha võtab prana endaga kaasa.
Kosmilise pralaya olekus on see prana peenes, liikumatus, ilmutamata ja eristamata olekus. Kui prana hakkab võnkuma, mõjutab ta akasat, ja sellest tekivad vormid. Makrokosmos (brahmanda) ja mikrokosmos (pindanda) on prana (energia) ja akasa (mateeria) kombinatsioonid.
Prana on see, mis paneb liikuma veduri jõumasina, mis tõstab õhku lennuki, mis põhjustab kopsude liikumist, mis on ise kogu see elu ja hingamine. Olen kindel, et sul on nüüd palju parem arusaamine prana olemusest, kui oli alguses.

***
 
Prana asukoht
Prana asukoht on südames. Kuigi antahkarana (mõistus kui meeleorgan) on üks, koosneb ta siiski neljast vormist, vastavalt funktsioonile, mida ta täidab:
1.    Manas – kõrgem meel
2.    Buddhi – inimese kaasasündinud tõekspidamised
3.    Chitta – mõtete genereerimise koht
4.    Ahamkara – Kõrgem Mina

Samamoodi koosneb prana viiest vormist:
1.    Prana – asukoht südames
2.    Apana – pärakus
3.    Samana – naba ümbruses
4.    Udana – kõris
5.    Vyana – üle kogu keha
Neist viiest on põhilised prana ja apana. Prana asub südames koos ahamkara’ga. Algset prana't või ürgprana't nimetatakse mukhya prana.
 
Alampranad
Alampranad on naga, kurma, krikara, devadatta ja dhananjaya.
Prana juhib hingamist
Apana – eritust
Samana – seedimist
Udana tegeleb toidu neelamisega. Udana eraldab astraalkeha surmahetkel.
Vyana juhib vereringet
Alampranade funktsioonid:
Naga – röhitsus, luksumine
Kurma – silmade avamine
Krikara – nälja- ja janutunne
Devadatta – haigutamine
Dhamanjaya – keha lagunemine pärast surma
 
Prana värv
Prana on vere või koralli värvusega.
Apana värvus on valgest punaseni.
Samana värvus on õline ja särav, piima ja kristalli vahepealne.
Udana on kahvatult valge.
Vyana meenutab valguskiirt.
 
---
 
Prana keskendamine
Prana sissehingamise ajal püüa täita sellega kõhtu, keskenda prana mõistusesse, naba ümbrusse, ninaotsa ja varvastesse. Eriti oluline on seda teha päikesetõusu ja -loojangu ajal (sandhyad). Prana keskendamine hoiab haiguste ja väsimuse eest.
Prana keskendamine ninaotsa annab teadmise õhu elemendist.
Naba ümbrusse – kaovad haigused.
Varvaste juurde – keha muutub valguseks.
Joo õhku läbi keele, see kustutab nälja ja janu.
See, kes joob oma suuga õhku päikesetõusu ja -loojangu ajal ning kahe viimase öötunni vältel, saab kõnejumalanna Sarasvati juuresoleku; tema kõne muutub elavaks.
Tark mees, kes tõmbab õhku keelepära juurde, saab peagi jõukaks.
 
---
 
Ida ja pingala
Kummalgi pool selgroogu asuvad kaks närvivoo kanalit (nadid). Vasakul on ida, paremal pingala. Nende ülesandeks on prana kandmine. Ida juhib kuu energiat ja pingala päikese energiat. Ida jahutab, pingala soojendab. Ida siseneb vasakust sõõrmest ja pingala paremast. Tavaliselt vahetab inimene hingamise sõõret umbes tunnise perioodiga.
Kui inimene tegeleb maiste asjadega, voolab prana mööda ida ja pingala kanaleid. Kui inimene eemaldub maailmast ja siseneb samadhi seisundisse, voolab prana piki sushumna kanalit. Joogi tase on näha sellest, kas ta suudab viia oma prana sushumna-nadisse – kesksesse Brahmani nadisse. Sushumnast vasakul asub ida, paremal aga pingala.
Kuul (ida) on tamas’e omadused, päikesel (pingala) aga rajas’e omadused. Päike jagab mürki, kuu aga nektarit. Ida ja pingala näitavad aega, sushumna aga tarbib aega.
 
Sushumna
Sushumna on kõige tähtsam nadi (kanal). Temale toetub universum; ta on tee universumisse ja päästmisele. Selgroo alaosas päraku juures kinnitub ta selgroo külge. Sealt ulatub ta pähe Brahmarandra (pealae) juurde. Ta kulgeb piki lülisamba keskkohta ning on peen ja nähtamatu. Joogi tegelik töö algab alles siis, kui sushumna hakkab tegutsema.
Suguorganite ja naba vahel asub kanda, umbes linnumuna suurune organ. Sealt saab alguse 72 000 nadi’t. Neist 72 on hästi tuntud. Neist kümme on prana peamiste vormide kandjad (need on ida, pingala, sushumna, gandhari, hastijihva, pusa, yusasvini, alambusa, kuhuh ja sankhini).
Joogid peavad tundma oma nadi’sid ja chakra’id. Ida, pingala ja sushumna kannavad vastavalt kuu, päikese ja tule energiat. Meditatsiooni ajal voolab prana mööda sushumna kanalit. Kui Kundalini, aluschakras asuv spiraalne energia siseneb sushumna kanalisse ja hakkab liikuma ülespoole, ühest chakrast teiseni, kogeb joogi erisuguseid jõudusid (sakti).
 
Kundalini
Kundalini on maokujuline uinuv vägi (sakti), millel on kolm ja pool keerdu ning mis magab, nägu allapoole, aluschakras (muladhara). Samadhi kogemise eelduseks on Kundalini ärkamine. Kumbhaka (paus sisse- ja väljahingamise vahel) ajal erituv soojus äratab Kundalini, mis liigub ülespoole piki sushumna kanalit. Joogi näeb sel ajal mitmesuguseid nägemusi. Kui Kundalini läbib kõik kuus chakrat ja jõuab pealaele, tuhandelehelisse lootose (sahasrara) juurde, võib ta ühineda seal asuva Isand Shivaga. Seda ühinemist nimetatakse nirvikalpa samadhi. Seeläbi tunnetab joogi vabanemist ning omandab vaimsed voorused (aishvaryad). Tuleb vaid valitseda hingamist, keskendades sellele kogu oma mõtlemise.
Kui Kundalini jõuab manipura (päikesepõimiku) juurde, võib ta sealt muladhara’sse tagasi kukkuda. Tema uus tõstmine nõuab suurt pingutust. Kundalini äratamise eelduseks on vabanemine ihadest ja vaimsete vooruste omamine.
Kundalini on niidikujuline ja väga ilus. Kui ta ärkab ja siseneb sushumna kanalisse, sisiseb ta nagu madu.
 
Shat-Chakrad (kuus chakrat)
Chakrad on vaimse energia keskused. Nad paiknevad astraalkehas, kuid neile vastavad ka keskused füüsilises kehas. Chakrad on nähtavad vaid selgeltnägijaile.

Lühike ülevaade kuuest tähtsamast chakrast:

Nr Nimi
Kroonlehti
Asukoht
Vastav keskus
1 Muladhara 4 Päraku juures Pärakukeskus
2 Svadhishthana 6 Suguorganite juures Eesnääre
3 Manipura 10 Naba juures Päikesepõimik
4 Anahata
12 Südame juures Südamekeskus
5 Visudha 16 Kõri juures Kilpnääre
6 Ajna 2 Kulmude vahel Hüpofüüs

Seitsmendat chakrat tuntakse Sahasrara nime all. See asub pealael ja tal on tuhat kroonlehte.
 
Nadid
Nadid on astraalainest torud, mis kannavad pranat. Neid ei tohi segi ajada närvidega. Nagu ülalpool öeldud, on nende arv 72 000.

Nadi puhastamine
Pranayama on prana ja apana ühinemine. Pranayamat võib olla kolme laadi: väljahingamine, sissehingamine ja kinnipidamine. Pranayama faasid on seotud sanskriti tähestiku tähtedega.
Öeldakse, et vaid Pranava on tõeline Pranayama. Joogi istub lootoseasendis ja mediteerib, et tema ninaotsa juures asub punases rüüs tütarlaps, keda ümbritseb kuukiirte oreool. Ta istub luige (hamsa) seljas ja hoiab käes sõjanuia. Ta sümboliseerib A-tähte.
U-tähe sümbol on Savitri, noor naine valges rüüs, kes istub kotka (garuda) seljas ja hoiab käes ketast.
M-tähe sümbol on Sarasvati, vana naine mustas rüüs, kes ratsutab härja seljas ja hoiab käes kolmnurka.
Joogi peab keskenduma ühele tähele, Pranava’le. Sellest tähest OM on pärit teised tähed – A, U ja M. Hingates sisse läbi ida (vasak sõõre) 16 matra jooksul, keskendub ta A-tähele. Hoides hingamist kinni 64 matra jooksul, mediteerib ta U-tähele. Siis hingab ta välja 32 matra jooksul, mõeldes M-tähele. Seda harjutust tuleb teha palju kordi.
Kui asend on kindel ja enesekontroll saavutatud, istub joogi padmasanas, hingab sisse õhku läbi vasaku sõõrme, hoiab seda kinni võimalikult kaua ja hingab välja läbi parema sõõrme. Seejärel hingab sisse läbi parema sõõrme, hoiab kinni ja hingab välja läbi vasaku. Siis hingab välja läbi sama sõõrme, mille kaudu sisse hingas. Kui seda harjutust järjekindlalt teha, saavad nadi’d puhtaks kolme kuuga. Harjutada tuleb neli korda päevas: päikesetõusu ajal, keskpäeval, päikeseloojangu ajal ja keskööl. Nõnda 80 korda päevas nelja nädala jooksul. Alguses on tavaline higistamine, keskmises staadiumis keha värisemine, viimases staadiumis on võimalik levitatsioon ehk hõljumine.
Higistamise perioodil tuleb keha hoolega hõõruda. Sellest muutub keha tugevaks ja kergeks. Toiduks sobib sel ajal piim ja ghee. Selle tulemusena saab harjutus ruttu selgeks ja ei teki kehas põletavat tunnet (tapa). Hingamist tuleb taltsutada järk-järgult, nagu taltsutatakse lõvisid, elevante ja tiigreid.
Pranayama tulemusena puhastuvad nadid, paraneb seedimine ja tervis muutub tugevaks. Joogi hakkab selgelt kuulma vaimseid hääli. Kui kanalid saavad puhtaks, leiab õhk kergesti tee välja läbi sushumna. Surutakse kokku kaelalihased ja alumised lihased, mille tõttu prana siseneb sushumna kanalisse läänepoolsest nadist. Tavaliselt prana vaheldub ida ja pingala vahel. Nüüd järgneb pikk kumbhaka (hoitakse hinge kinni) ja seejärel siseneb prana koos hingega sushumna-kanalisse. See toimub ühes kolmest kohast, kus see on võimalik, nimelt naba lähedal. Seejärel on joogi maailma jaoks surnud. See seisund ongi samadhi. Tõmmates apana üles ja sundides pranat kõri juurest allapoole, vabaneb joogi oma vanusest ja muutub kuueteistaastaseks noorukiks. Arste pole tema jaoks küll vaja.
Nadi’de puhastamisega kaasnevad välised märgid: eriline kerge tunne kehas, suurepärane näojume, hea seedimine, saledus ja rahutuse puudumine.
 
Shat-Karmad (kuus puhastusprotsessi)
Ainult need, kelle keha on lõtv ja lodev, peavad harjutama alljärgnevat kuut harjutust või kriya’t enne pranayama juurde asumist. Need on: 1) dhauti, 2) basti, 3) neti, 4) trataka, 5) nauli ja 6) kapalabhati.
 
Dhauti
Võta puhas riba musliini: nelja sõrme laiune ja 4.5 m pikk. Kasta see leigesse vette. Riide ääred peavad olema korralikult palistatud, et ühtegi niidiotsa ei ripuks. Neela see riba aeglaselt alla ja tõmba jälle välja. Esimesel päeval neela 30 cm ja suurenda pikkust päev-päevalt. Selle harjutuse nimi on vasa-dhauti. Algul võib see asi ajada veidi öökima, kuid kolmandal päeval saad sellest üle.
See harjutus ravib kõhuhädasid, nahahaiguseid, sapiprobleeme. Seda ei pea tegema iga päev. Piisab korrast nädalas või isegi kahe nädala jooksul. Pese riie puhtaks ja hoia seda hoolikalt. Pärast harjutuse lõppu joo klaas piima, muidu tunned end seest väga kuivana.
 
Basti
Seda harjutust võib teha torukesega või ilma. Parem on siiski toruga. Istu veekaussi, kus on vett kuni nabani. Võta sisse utkatasana , toetades keha säärtele. Kannad toetavad vastu tuharaid. Võta umbes 12 cm pikkune bambustoruke ja sisesta 8 cm sellest pärakusse, määrides ta kokku vaseliini või kastoorõliga. Siis tõmba pärak kokku, nii et vesi liiguks soolestikku. Loksuta end korralikult läbi ja lase siis vesi välja. Selle harjutuse nimi on jala-basti. Ta ravib kuseteede haigusi, seedehäireid, põrna- ja soolehaigusi, üleliigseid gaase, samuti sapihädasid. Seda harjutust tuleks teha hommikul, kui sooled on tühjendatud. Joo selle peale klaas piima või söö hommikust.
Üks viis on teha basti’t ilma veeta. See on shtula-basti. Istu maa peale, võttes sisse Paschimottanasana ja loksuta oma alakeha tugevasti allapoole. Tõmba sulgurlihas kokku. See harjutus ravib kõhukinnisust ja muid seedehäireid. Ta ei ole nii efektiivne kui jala-basti.
 
Neti
Võta peenike niit, umbes 25 cm pikk, sõlmedeta. Sisesta see ninasõõrmesse ja tõmba suu kaudu välja. Hiljem õpid niiti ühest sõõrmest sisse ajama ja teisest välja tõmbama. Niit on kaetud liimiga ja seepärast saab teda läbi ajada. See kriya puhastab aju ja parandab nägemist.
 
Trataka (üksisilmi vaatamine)
Jälgi mistahes väikest objekti ilma silmi pilgutamata ja keskendu sellele. Lõpuks hakkavad pisarad voolama. Selle kriya abil ravitakse silmahaigusi. Kaob ka meelte püsimatus. Saavutatakse hea keskendumisvõime.
 
Nauli
See on alakeha loksutamine pärakulihase abil. Langeta pea. Keskendu pärakulihasele ja pööra teda paremalt vasakule ja vasakult paremale. Ravib kõhukinnisust, parandab seedimist.
 
Kapalabhati
Sisse- ja väljahingamise kiire vaheldumine, nii et kopsud töötavad kui sepalõõtsad. Puhastab lümfi. Nende harjutuste üksikasjalikumad kirjeldused tulevad pärastpoole.
 

TEINE PEATÜKK

Meditatsiooni ruum

Kõige parem on lukustatav tuba, kuhu teised ei pääse. See olgu püha ruum. Kui sul puudub võimalus pidada eraldi tuba meditatsiooni ja pranayama jaoks, eralda endale üks nurgake kusagil vaikses toas. Isoleeri see kuidagi ülejäänud ruumist. Paiguta sinna oma õpetaja foto või Ishta-Devata (jumalus, keda austad) pilt – sellesse suunda, kuhu teed oma asanasid. Palvelda seda pilti nii vaimselt kui füüsiliselt (puja), enne kui asud tegema harjutusi. Põleta selles ruumis viirukit. Hoia seal pühi raamatuid, nagu "Bhagavadgita" või "Upanišadid"; uuri neid iga päev. Asanate tegemiseks sobib neljakordselt kokkupandud tekk, mille peale on laotatud valge rätik. Seal tee ka oma pranayama ja meditatsioon. See koht võib olla kõrgendatud. Hoia seda kohta putukate (sipelgate jt) eest. Istudes hoia pead, kaela ja selgroogu samal vertikaaljoonel. See vabastab selgroo keeliku, mis asub lülisamba keskel.
 
Viis põhitingimust
Pranayama tegemiseks on vaja viit põhitingimust:
1.    õige koht
2.    sobiv aeg
3.    mõõdukas, ent küllaldane valgus ning kerge ja toitev söök
4.    kannatlik ja sihikindel harjutamine
5.    kanalite puhastamine (nadi-suddhi)
Arambha on esimene aste, mis saabub pärast nadide puhastamist. Pranayama-õppurit iseloomustab siis hea isu, korralik seedimine, elurõõm, julgus, tugevus ja hea välimus. Joogi peaks sööma siis, kui funktsioneerib surya nadi (päikesekanal) ehk pingala, st kui ta hingab läbi parempoolse sõõrme. Pingala kuumutab keha ja seedib toitu kiiremini.
Pranayamat ei peaks tegema täiskõhuga, aga ka mitte väga näljasena. Pika harjutamise tulemusena võib saavutada hingamise kinnihoidmise kolme ghatika (pooleteise tunni) vältel. See annab joogile mitmeid psüühilisi võimeid. Nii pika hingamispeetuse õppimiseks on vajalik kontakt õpetajaga. Hingamispeetust 1–3 minutini võib õppida iseseisvalt. Kolmest minutist piisab täielikult nadide puhastamiseks.
 
Õige koht
Otsi looduslikult kaunis koht, kus sind ei segata. See võiks olla jõe, järve või mere kallas, aga ka küngas, kus kasvavad puud ja vuliseb allikas. Vajalik on toidu ja eriti piima kättesaadavus. Sinna ehita oma kutir või onn. Ühte sisemistest nurkadest raja kaev. Ära muretse, kui sul ei õnnestu täita kõiki tingimusi.
Sobib paik, kus on läheduses ka teisi joogisid. Sa võid nendega nõu pidada, kui satud raskustesse. Nii usud sa paremini yogi kriya’desse. Sa näed, kui pühendunult töötavad teised, ning sa püüad olla samasugune.
Hoidu rahvarohkete kohtade eest, kus uudishimulikud võivad sind segada. See takistab vaimseid vibratsioone. Ära ka ehita oma onni tihedasse metsa. Seal oled sa röövlite ja metsloomade meelevallas. Samuti on seal raskusi toiduga. Svetasvatara Upanishad ütleb: “Tasases kohas, mis pole kivine, kuum ega liivane; mis on meeldiv silmale ja kuhu saab kaevata koopa, et varjata end tuule eest – pööraku inimene seal oma mõtte Jumala poole.”
Ärgu muretsegu need, kes harjutavad ruumides. Too loodus oma tuppa. Sobib mistahes rahulik ruum.
 
Õige aeg
Pranayama peaks algama kevadel (vasanta ritu) või sügisel (sarad ritu). Vasanta kestab märtsist aprillini, sarad aga septembrist oktoobrini. Suvel tegele pranayamaga üksnes hommikul.
 
Adhikari (Jünger)
Adhikari (jünger) jooga mõttes on see, kelle mõistus on selge, kes on allutanud indriyad (välised meeled), kes on astika (usklik), st kes usub Jumalat ja pühasid kirju, kes sööb, joob ja magab mõõdukalt ja kellel on tõeline soov pääseda sündide ja surmade rattalt. Selline inimene saavutab edu ka harjutustes. Pranayamat peab harjutama hoole, püsivuse ja usuga.
Kes aga alluvad meelelistele lõbudele, kes on kõrgid, ebaausad, manipuleerijad, kavaldajad ja reetlikud, kes ei austa pühasid mehi (sadhud) ega õpetatuid (sannyasinid), samuti mitte õpetajaid (gurud), vaid viidavad aega tühjade vaidlustega; kes vahetpidamata lobisevad, kes ei usu millessegi, kellele meeldib suhelda ilmalike inimestega, kes on õelad, hoolimatud ja ahned ja kes tegelevad palju maiste asjadega (vyahara) – need ei saavuta iialgi edu pranayamas või mistahes muudes jooga harjutustes.
Jüngreid (adhikari) on kolme liiki:
1.    head (uttama)
2.    keskmised (madhyama)
3.    võhikud (adhama)
Selle jaotuse määravad ära kaasasündinud omadused (samskaras), intelligents, ükskõiksus maiste ettevõtmiste suhtes (vairagya), eristusvõime (viveka), igatsus vabanemise järele (mumukhshutva) ja võime saavutada sadhanat.
Otsi endale guru, kes tunneb jooga teadust (yogasastra) ja kes on saavutanud sel alal meisterlikkuse. Istu tema jalgade ette. Teeni teda. Kõrvalda oma kahtlused täpsete ja mõistlike küsimuste abil. Võta vastu õpetus ja viljele seda entusiasmi, innu, tähelepanu, tõsiduse ja usuga.
Pranayama jünger peab kõnelema lahkelt ja viisakalt. Ta peab olema aus ja kõnelema tõde. Ta peab arendama ükskõiksust maiste asjade suhtes (vairagya), kannatust, usku (sraddha), pühendumist (bhakti), halastust (karuna) ja muid häid omadusi. Ta peab hoiduma seksuaalsuhetest, ilmikuna aga olema neis asjus väga mõõdukas.
 
Millest hoiduda
Jooga õppur peaks oma dieedist välja jätma toiduained, mille energia takistab jooga harjutamist. Näiteks: sool, sinep, hapud asjad, väga kuumad toidud ja joogid, teravad ja kibedad toidud. Tuleks ka hoiduda tule kummardamisest, seksuaalsest veetlusest, keha kurnamisest paastuga. Algusperioodil sobib toiduks piim ja ghee (puhastatud või); samuti nisu, rohelised kaunviljad ja riis.
Nendest reeglitest kinnipidamine soodustab hinge kinnipidamist (kevala kumbhaka). Sel juhul pole sulle kolmes maailmas midagi kättesaamatut.
Algajad kipuvad higistama. Edasi õppides on võimalik padmasanas liikuda. Lõpuks võib joogi õhku tõusta. Ta saab ka muid erakorralisi andeid. Ükski valu pole talle tuntav. Väheneb väljaheidete hulk ja vajadus une järele, kaovad asjatu pisarate ja sülje vool, higistamine ja halb hingeõhk. Edasisel harjutamisel saab ta jõu, mille abil ta suudab valitseda kõiki olevusi maa peal: tiigreid, elevante, metshärgi, lõvisid. Ta muutub kauniks nagu Armastuse Jumal ise.
 
Toiduvalik
Kõige õigem on juhinduda toidu valikul vaistust või sisemisest häälest. Loo endale ise menüü sattva toitudest. Juhtnööre leiad ka lisadest.
 
Mõõdukus
Söö kõht poolenisti täis täisväärtuslikku toitu. Täida neljandik kõhust puhta veega. Ülejäänud neljandik jäta gaasidele ja lepituseks Jumalaga.
 
Puhas toit
Toidu puhtus tagab sisemise olemuse puhastamise, sisemise olemuse puhastamine tähendab aga tugevat mälu. Tugev mälu võimaldab lahtilaskmise, ja targad saavad seeläbi vabaks.
Pranayamat ei tohiks harjutada vahetult pärast sööki. Kuid ka mitte siis, kui oled näljane. Enne pramayamat mine WC-sse ja tühjenda soolestik. Pranayama harjutaja peaks rakendama kontrolli (samyama) nii toidu kui joogi suhtes.
Juhistest kinnipidamine ja korrapärasus toovad peagi kaasa edu. Kui oled kinnise kõhuga ja oled harjunud tühjendama soolestikku pärastlõunal, võid teha ikkagi pranayamat hommikul. Siiski tuleb püüda sinnapoole, et rahuldada oma vajadusi hommikuti.
Jooga harjutamise (sadhana) algul mängib toit väga olulist rolli. Püüdleja peab väga hoolikalt valima oma toitu. Kui teatud kogemus on saavutatud, pole piirangud enam nii olulised.
 
Charu
See on segu, mille koostisosad on keedetud riis, ghee, suhkur ja piim. See toit sisaldab kõiki aineid, mida on vaja munkadele ja pranayama õppuritele.
 
Piim
Piima peab kuumutama, aga mitte keetma. See tähendab, et piim tuleb kohe tulelt eemaldada, kui ilmnevad keemise tunnused. Pikalt keedetud piim on toiduna kasutu. Piim on iseenesest väga kasulik toiduaine, mis sisaldab tasakaalustatult mitmeid vajalikke aineid ja jätab vähe jääkaineid.
 
Puuviljadieet
Puuviljadieet sobib harjutamise alguses. See dieet on looduslik. Puuviljad annavad inimesele vajalikku energiat. Soovitavad on banaanid, viinamarjad, magusad apelsinid, õunad, granaatõunad, mangod ja datlid. Mango ja piim sobivad suurepäraselt omavahel. Üksnes sellest toidust saaks kaua elada. Granaatõuna mahl jahutab ja on toitev. Sama võib öelda banaanide kohta.
 
Soovitavad ained
Oder, nisu, ghee, piim ja mandlid tugevdavad organismi. Samuti os soovitavad suhkur, või, mesi, ingver, rohelised kaunviljad, juurviljad, kartulid, rosinad ja datlid. Tarbitava toidu hulka vähendatakse, mida enam pikeneb kumbhaka (hinge kinnipidamine). Söö siis, kui hingad pingalat (parema sõõrmega). Siis toimib seedimine hästi.
 
Keelatud ained
Vürtsitatud toidud, karri, liha, kala, hapud asjad, sinep, õli, sool, küüslauk, sibul, kibedad asjad, kuivatatud toidud, äädikas, alkohol, happed, mõruained, raskelt seedivad juurviljad, üleküpsenud ja toored viljad, kõrvitsad. Liha võib süüa teadlane, aga mitte filosoof või joogi. Sibul ja küüslauk on veel hullemad kui liha.
 
Matra
Matra on mistahes ajaühik, mida kasutatakse joogas. Esialgselt tähendab ta aega, mis kulub käelabal ringi tegemiseks. Kuid ta võib olla ka silmapilgutus või normaalse hingamise aeg. Matra on ka aeg, mis kulub OM hääldamisele. Mitmed pranayama harrastajad kasutavad just seda viimast ajaühikut.
 
Padmasana ehk lootosasend
Teda tuntakse ka nime all kamalasana. Kamala tähendab samuti lootost. Mingil määral meenutab see asend lootost.
Japa (mantrate lausumise) ja dhyana (meditatsiooni) jaoks on padmasana tähtsaim asend. Ta sobib ka ilmikutele ja naistele.
Kirjeldus: Istu põrandale, jalad ette sirutatud hargis. Aseta parem jalalaba vasaku puusa juurde ja vasak jalalaba parema puusa juurde. Käed aseta põlvedele. Sõrmedega võid teha mudra. Võid ka asetada käed põlvedele, avatud peopesadega ülespoole, ja nimetissõrm puudutab pöialt (chinmudra).
 
Siddhasana (ideaalne asend)
Siddhasana on tähtsuselt järgmine. Mõnede arvates sobib siddhasana meditatsiooni jaoks isegi paremini kui padmasana. Nimi tuleb sellest, et seda korralikult osates võid saavutada mitmeid siddhisid.
Seda harjutust suudavad teha ka tüsedamad inimesed, kellel põlved ei paindu nii hästi. Kuid see asend ei sobi naistele.
Kirjeldus: Istudes põrandal, too vasaku jala kand päraku (guda) juurde, parema jala kand aga suguorgani juure juurde. Käte asend nagu padmasana puhul.
 
Svastikasana (edukas asend)
Istu põrandal, selg sirge. Jalad hargis ette. Painuta vasak jalg ja aseta vasak jalalaba parema sääremarja juurde. Samuti painuta parem jalg ja too jalalaba vasaku jala reie ja sääremarja vahele. See asend on mugav mediteerijaile.
 
Samasana (võrdne asend)
Too vasaku jala kand parema reie alguse juurde ja parem jalg vasaku reie alguse juurde. Istu sirgelt, ära kaldu küljele.
 
Kolm bandhat
Hingamise kinnipidamist on nelja liiki: surya, ujjayi, sitali ja basti. Nende nelja meetodi abil peaks joogi harjutama kolme bandhat.
1.    Mula bandha.
2.    Uddiyana
3.    Jalandhara
Mula bandha. Apana püüab allapoole. Tema ülestõstmiseks tuleb pärak kokku ja ülespoole tõmmata. See protsess ongi mula bandha. Kui apana tõuseb nii kõrgele, et jõuab agni (tule) piirkonda, muutub agni leek pikaks, kuna tema peale puhub vayu (prana tuul). Agni ja apana ühinevad, kui prana on kuumenenud. Seetõttu süütab väga aktiivseks muutunud agni kogu kehas tuleleegid, mis äratavad seni uinunud Kundalini. Kundalini sisiseb, ajab end püsti nagu kepiga ärritatud madu, ja siseneb brahmanadi (sushumna) avasse. Joogid peaksid harjutama mula bandhat iga päev.
Uddiyana’t tuleks sooritada kumbhaka lõpul enne sissehingamise algust. Nime on ta saanud sellest, et siin liigub prana üles piki sushumnat. Seda protsessi nimetatakse uddiyate. Jooga istub kindlas asendis (vajra) ja hoiab tugevasti kahe käega põlveliigestest. Seejuures tõstab ta järkjärgult üles tana (üks nadi’dest, nimelt sarasvati nadi), mis asub udara läänepoolsel küljel (udara on alakeha ülaosa, mis jääb nabast kõrgemale). Teiste sõnadega, kõht tõmmatakse üles kaela poole. Prana jõuab naba piirkonda, kus ta puhastab selle ala haigustest. Seepärast on oluline, et seda bandhat õigesti tehakse. Uddiyana’t võib teha ka seistes. Sel juhul asetatakse käed põlvedele või veidi kõrgemale. Jalad on kergelt hargis.
Jalandhara on bandha, mida tuleks teha puraka (sissehingamise) lõpul. Kael tõmmatakse kokku, et takistada vayu pääsu ülespoole. Pea paindub ettepoole, nii et lõug puudutab rinnakorvi. Prana läbib seejuures brahmanadit.
Bandhade ülesandeks on ergutada sarasvati nadi’t ja juhtida pranat. Esimesel päeval tehke kumbhakat neli korda, teisel päeval aga kümme korda ja veel eraldi viiel korral. Kolmandal päeval piisab kahekümnest korrast, ja edaspidi võib kordade arvu suurendada kahe võrra päevas.
 
Arambha Avastha
Pranava’t (OM) lausutakse pikemalt, nimelt kolme matra jooksul. Eesmärk on varasematest pattudest vabanemine. See mantra (pranava) hävitab kõik tõkked ja kõik patud. Selle tulemusena saavutatakse “arambha avastha” – algseisund. Joogi keha hakkab higistama. Siis tuleks keha hõõruda käte abil. Esineb ka keha värisemist ja isegi konna moodi hüppamist.
 
Ghata Avastha
Ghata avastha on järgmine seisund, mis saadakse hingamise süstemaatilise mahasurumise tulemusena. Kui tekib ideaalne liit prana ja apana vahel ehk manase ja buddhi vahel ehk jivatman’i ja paramatman’i vahel, ongi see ghata avastha.
Selles seisundis on joogil vaja harjutada üksnes neljandiku sellest ajast, mille jooksul ta pidi harjutama varem. Kokku võib ta harjutada vaid ühe yama (kolm tundi) ööpäevas. Tehku ta kevala kumbhaka’t kord päevas. Kui ta peatab hingamise ja tõmbab oma meeleorganid välismaailma objektidelt, on see pratyahara. See, mida näevad ta silmad, on atman. See, mida ta kuuleb, on atman. Mida ta haistab, on atman. Mida ta puudutab, on atman. Joogi omandab erilised võimed, nagu selgeltnägemine ja -kuulmine, võime läbida hetke jooksul pikki vahemaid, tähelepanuväärne kõnevõime, võime võtta mistahes kuju, muutuda nähtamatuks ja näiteks muuta rauda kullaks.
See joogi, kes harjutab hoolega pranayamat, saab leviteerimise (õhus hõljumise) võime. Tark joogi võib aga leida, et need kõrvalised võimed on hoopis takistuseks jooga saavutamisel, ja sellepärast ei hakka ta neid arendama. Igal juhul ei hakka ükski tõeline joogi oma võimeid kellelegi demonstreerima. Ta ei pea igal juhul arvama, et nende võimete tõttu seisaks ta tavalistest inimestest kõrgemal. Õpilased võivad teda paluda, et ta oma võimeid nendele näitaks. Vastus on, et sellel, kes tegeleb mitmesuguste kõrvalharrastustega, ei jää aega jooga harjutamiseks.
 
Parichaya Avastha
See on kolmas staadium, mis saavutatakse pideva harjutamise tulemusena. Selle harjutamise käigus läbistab vayu (hingus) Kundalini, mis seejärel siseneb tule ja mõtte mõjul sushumnasse. Kui chitta siseneb koos pranaga sushumnasse, jõuab ta sedakaudu peas asuvasse tähtsasse keskusesse. Kui joogi saavutab teovõime (kriya sakti) ja läbib kuus chakrat, saavutab ta parichaya seisundi. Selles seisundis näeb ta karma kolmekordset mõju. Ta saab Pranava abil kaotada hulgaliselt oma karmasid. Ta teeb läbi “kara-vyuha” – müstilise protsessi, mille käigus elatakse läbi mitmeid seisundeid (skandhas) ja vahetatakse kehasid, mille tulemusena kustutatakse varasemad karmad ilma uuestisünni vajaduseta. Joogi läbib viis keskendumise vormi (dharanad), millega ta saavutab viie elemendi tundmise, nii et ükski neist ei saa teda enam kahjustada.
 
Nishpatti Avastha
See on pranayama neljas aste, kokkuvõttev staadium. Kui joogi on hävitanud kõik karma seemned, joob ta surematuse karikast. Ta ei tunne nälga eha janu, und ega peapööritust. Ta muutub täielikult sõltumatuks. Ta võib end viia mistahes punkti maailmas. Tal pole enam vaja uuesti sündida. Ta on vaba haigustest ja vananemisest. Ta viibib samadhi õndsuses. Tal pole enam vaja joogat harjutada. Kui joogi suudab juua prana vayu’t, asetades keeleotsa suulakke, kui ta tunneb prana ja apana seaduseid, väärib ta oma vabadust.
Joogi saavutab kõik need astmed ükshaaval süstemaatilise harjutamise tulemusena. Kannatamatul õppuril ei maksa loota, et ta jõuab mõnesse siinkirjeldatud seisundisse juhuslikult. Tuleb meeles pidada, et väga olulised on mitahara ja brahmacharya (dieet ja suguline karskus).
 
 
KOLMAS PEATÜKK
 
Mis on pranayama

Hingamise juhtimine või kontroll prana üle on sissehingamise ja väljahingamise peatumine, mis järgneb asendi või poosi fikseerimisele. (Patanjali)
Niisiis võib asuda pranayama harjutamisele, kui tunnete end asendis kindlana. Kui suudate istuda asendis terve tunni, olete selle asana selgeks saanud. Kui suudate istuda vaid pool tundi, võite ikkagi pranayamaga alustada. Ilma pranayama harjutusteta on vaimne edenemine mõeldamatu.
Prana on isiku jaoks vyashti. Püüame seda selgitada näite varal: Kogu kosmilist energiat, kosmilist pranat, nimetatakse hiranyagarbha, mida kujutletakse hõljuva kuldmunana. Hiranyayagarbha on samashti prana. Tikutoos koos tikkudega on samashti. Üks tuletikk on vyashti. Üksik mangupuu on vyashti. Terve mangosalu on samashti.
Prana on keha energia. Me saame juhtida oma sees vibreerivat pranat, juhtides oma hingamisorganeid, eelkõige kopse. Kui aga suudame kontrollida pranat, saame kontrollida ka mõistust, sest mõistus on kinnitatud prana külge, nagu lind nööri külge. Lind lendas edasi-tagasi, ja lõpuks peatus puhkepausiks posti juures. Nii lendab ka meie mõistuselind edasi-tagasi, külastades paljusid tundeobjekte, et siis leida oma puhkepaiga sügavas unes prana juures.
 
Pranayama "Gita" järgi
Gita IV-29 “Teised leiavad prana (väljahingamise) apanas (sissehingamises) ja apana pranas, rõhutades prana ja apana kohtumist, kui ollakse süüvinud pranayamasse.“ Pranayama on tõeline yajna (ohverdamine). Mõnele sobiv pranayama on puraka (täitmine). Teisele sobib aga rechaka (tühjendamine). Kolmandad tegelevad aga pranayamaga, mida kutsutakse kumbhaka. Seal tõkestatakse väline õhuvool, mis liigub läbi sõõrmete ja suu, või siis sisene õhuvool, mis liigub vastupidises suunas.
 
Pranayama Sri Sankaracharya järgi
Pranayama on elujõu kontroll läbi mõistmise, et Brahman on kõikide asjade alus.
Väljahingamine on universumi eitamine. Sissehingamine on mõte “Mina olen Brahman”.
Selle mõtte püsivus on hingamise kinnihoidmine. See on tarkade pranayama, sest nina kinnihoidmine on vaid teadmatute jaoks.
 
Pranayama Yogi Bhusunda järgi
Busunda ütleb Sri Vasishtha’le:
Südame jahedas lootoses, tema nähtavas maises kodus, mis koosneb viiest elemendist, segunevad kaks vayu’t, mille nimed on prana ja apana. Nende jaoks, kes astuvad pehmelt ja pingutuseta, muutub nende kahe vayu teekond päikeseks ja kuuks nende südames: Nad uitavad ringi akasas, olles ometi ühtlasi oma maises kodus. Need vayu’d liiguvad üles ja alla madalamalt kõrgemale tasemele ja vastupidi. Nad on ühesugused nii ärkveloleku ajal, uneseisundis kui ka unedeta magamise juures. Ma liigun nende vayu’de poole, olles kaotanud kõik oma ihad (vasanad). Jaota lootose varre üks kiud tuhandeks osaks, ja ometi on vayu’d veel palju peenemad. Seepärast pole mul kerge kõnelda neist vayu’dest ja nende vibratsioonidest. Prana vibreerib kehas lakkamatult, pürgides ikka ülespoole, nii sees- kui ka väljaspool. Apana vibreerib samuti sees- ja väljaspool, kuid tal on suund allapoole. On kasulik, kui pranat välja hingata 16 ajaühiku vältel ning sisse hingata sama aja jooksul. Tavaliselt hingatakse vaid 12 ühiku jooksul. Need, kes on saavutanud sissehingamise ja väljahingamise võrdsuse, tunnevad lõpmatut õndsust.
Kuula nüüd prana omadustest. Kui hingad sisse 12 ühiku vältel, nagu ka välja hingasid, on see puraka (sisemine sissehingamine). Ka see on puraka, kui apana vayu siseneb kehasse pingutuseta. Kui apanat pole tunda ja süda on prana enesesse haaranud, on selle seisundi nimi kumbha. Kui prana südame akasas väljendab end väliselt, on see rechaka. (väljahingamine). Kui väline prana siseneb ninasse ja peatub ninaotsal, on see väline puraka. Ta laskub ninaotsalt 12 ajaühiku jooksul. Ka see on väline puraka. Kui prana peatatakse väljaspool ja apana seespool, on see väline kumbhaka. Kui aga särav apana vayu liigub ülespoole, on see väline recheka. Kõik need harjutused viivad moksha’le. Need, kes mõistavad ja harjutavad välist ja sisemist kumbhaka’t, ei sünni enam uuesti.
Kõik kaheksa meetodit, millest eespool juttu tegin, võivad viia moksha saavutamisele. Tuleb vaid harjutada päeval ja ööl. Need, kes teevad harjutusi keskendunult ja ei lase oma mõtteid kõrvale eksida, jõuavad kunagi kindlasti nirvaanasse. Nad ei ihalda iialgi materiaalseid naudinguid. Nad viibivad pidevalt oma harjutuses, kas nad siis kõnnivad, seisavad, on ärkvel või magavad.
Väljasaadetud prana kogutakse uuesti kokku südamesse 12 ühiku jooksul. Samuti kogutakse apana südamesse 12 ühiku jooksul, sest süda saatis ta välja. Apana on kuu energia, mis jahutab kogu keha. Prana on aga päike, mis tekitab soojust ja keedab või seedib kõik kogu organismis. Kas kannatab valude all see, kes on jõudnud niisugusele ülimale astmele, kus apana -kuu - kalas (kiired) uputatakse prana - päikese- poolt? Kas vajab uuestisündi see, kes on saavutanud seisundi, kus prana kalad (kiired) hävitavad apana - kuu? Neile, kes saavutavad tasakaaluseisundi, kus prana ja apana neelduvad teineteisesse, piisab seitsmest ümbersünnist. Ma ülistan Chidatmat, kes on selles vahepealses seisundis, kus prana ja apana neelduvad teineteises. Ma mõtlustan lakkamatult Chidatmast, kes asub akasas, otse esiplaanil, minu ninaotsal, kus nii prana kui apana hävivad. Selle prana tee kaudu saavutasin ma ülima ja puutumatu tattva, valude vältimise.“
 
Hingamise valitsemine
Esimene tähtis samm on saavutada meisterlikkus asana alal, st kontrollida oma keha. Järgmine harjutus on pranayama. Eduka pranayama eelduseks on õige asend. Õige asend on see, mida saab mugavalt hoida pika aja vältel. Rind, kael ja pea peavad asuma ühel vertikaaljoonel. Keha ei tohi kalduda ettepoole ega küljele. Keha peab olema sirge, aga mittekokkuvajunud. Ka ei tohi keha olla paindunud ette- või tahapoole. Korrapärase harjutamise tulemusena saavutatakse õige asend iseenesest. Tüsedatel inimestel on võibolla raske võtta sisse lootoseasendit. Neile sobib sukha asana (mugav asend) või siddha asana (meistri asend). Muidugi ei pea ootama pranayama alustamisega, kuni saavutatakse meisterlikkus asana alal. Harjuta asanat ja selle kõrval võid hakata harjutama ka pranayamat. Harjutamine teeb meistriks mõlemal alal. Pranayamat võib harjutada isegi istudes sirgelt toolil.
"Bhagavad-gitas", Isand Krishna Surematus Laulus, võib leida asendi suurepärase kirjelduse: “Joogi, kes on ohjeldanud meele ja keha ning kellel ei ole soove ega omandit, viibigu pidevalt omaette varjatud kohas. Kuivas paigas valmistagu ta endale kindel iste, mitteliiga kõrge ja mitteliiga madal, ning katku see järjestikku kusharohu, naha ja riidega. Seal istugu ta istmele, suunaku meel ainsasse punkti, ohjeldagu mõtte ja võimete talitus ning rakendagu joogat, et ennast puhastada. Keha, pead ja kaela sirgelt ning liikumatult hoides vaadaku ta oma ninaotsa ja ärgu heitku pilku kõrvale!“ ("Bhagavad-gita" VI:10-13)
Pranayama tähendab kehas tegutseva prana ja elujõudude juhtimist. See juhtimine toimub hingamise kaudu, mis on kõige olulisem moment. Pranayama eesmärk on prana valitsemine. Pranayama algab hingamisharjutustest, mis kontrollivad sisemisi energiavoogusid. Teisiti öeldes, pranayama on energiavoogude juhtimine hingamise reguleerimise abil. Hingamine on “jämeda“ prana väljendus. Pideva harjutamisega saavutatakse õige hingamisharjumus. Tavaliselt on maistel inimestel vale hingamine.
See, kes valitseb pranat, suudab valitseda ka kõiki universumi jõude, nii vaimseid kui füüsilisi. Joogi võib seega juhtida kõikjalviibivat väljendusjõudu, millest kõik energiad saavad alguse, olgu siis tegemist magnetismi, elektri, gravitatsiooni, molekulaarjõudude, närvi-impulsside, elujõude või mõttevibratsioonidega, st mistahes füüsiliste ja vaimsete jõududega universumis.
Kui suudame juhtida hingamist, juhime ka pranat. Kui juhime pranat, juhime ka mõistust. Seega tähendab hingamise juhtimine ka mõistuse juhtimist. Kui ei toimi üks, ei toimi ka teine. Kui suudame valitseda nii pranat kui hingamist, vabaneme sündide ja surmade ahelast, st saavutame surematuse. Prana, mõistuse ja seemne vahel on väga lähedane suhe. Kui suudame kontrollida seemne-energiat, saame valitseda ka pranat ja mõistust.
Pranayama harjutamine annab hea isu, rõõmsa meele, meeldiva figuuri, vajaliku jõu, julguse, elujõu ja keskendumisvõime. Pranayama sobib ka Lääne inimestele. Joogi mõõdab oma eluiga mitte elatud aastatega, vaid hingetõmmete arvuga. Iga hingetõmbe jaoks võetakse atmosfäärist teatud hulk prana-energiat. Eluvõime pole muud kui võime hingata sisse suurt õhukogust pärast maksimaalselt sügavat väljahingamist. Inimene hingab 15 korda minutis. Seega teeb inimene päevas 21 600 hingetõmmet.
 
Pranayama liigid
“Hingamist saab valitseda nii sisemiselt kui väliselt, samuti hinge kinni hoides. Seda võib teha pikalt või kõrgendatult, sõltuvalt ajast, kohast ja arvust.“ (Jooga-suutrad, II:50)
1.    Pikendatud hingamine on rechaka.
2.    Kui hingamine peatatakse, on see puraka.
3.    Pikemalt kinni peetud hingamine on kumbhaka
Kumbhaka pikendab elu. Kui hoiad hingamist tagasi ühe minuti vältel, lisatakse see minut sinu elule. Joogi tõstab hingamise pea tipus asuvasse keskusse (Brahmarandha) ja hoiavad seda seal. Seeläbi võidavad nad surmaisanda, Yama. Chang Dev harjutas kumbhakat ja elas 1400 aastat.
Igaühte neist kolmest pranayama astmest (rechaka, puraka ja kumbhaka) saab reguleerida ruumi, aja ja arvu kaudu.
Ruumi all on mõeldud kas seespool või väljaspool keha, samuti hingamise ulatust ning kohta, kuhu prana keskendatakse. Samuti erineb inimestel kaugus, kuhu väljahingamine jõuab. Erinev on ka kaugus, kust sissehingamisel õhku võetakse. Hingamise pikkus muutub kooskõlas domineeriva tattvaga. Vastavalt tattva (elemendi) tüübile on hingamise pikkus:
•    prithvi (maa) 12 sõrme laiust
•    apas (vesi) 16 sõrme laiust
•    tejas (tuli) 4 sõrme laiust
•    vayu (õhk) 8 sõrme laiust
•    akasa (eeter) 0 sõrme laiust
Väljahingamisel on see väline ja sissehingamisel sisemine.
Aeg tähendab iga liikumise pikkust, mida loetakse matrades. Matra on ajaühik, tavaliselt sekund. Aeg tähendab ka seda, kui kaua prana keskendub teatud kehaosas.
Arv tähendab numbrit, mitu korda pranayamat tehakse. Joogaõppur peaks viima hingamiste arvu ühe seansi jooksul järkjärgult kaheksakümneni. Seansse peaks olema neli: hommikul, pärastlõunal, õhtul ja keskööl. Viimase seansi võib tuua kella 21-le. See tähendab kokkuvõttes 320 hingamist ööpäevas. Selle tulemuseks on udghata ehk kundalini ärkamine. Muidugi on pranayama põhieesmärk prana ja apana ühendamine ja ühendatud pranayama aeglane tõstmine pähe.
Kundalini on kõikide okultsete jõudude allikas. Pranayama on pikk või lühike, vastavalt harjutamise ajale. Sarnaselt kuumale pannile heidetud veetilgale, mis enne kuivamist tormab siia-sinna, nii ka õhk, kui tema liikumine sisse või välja katkeb, (kumbhaka), teeb seda vastupanuga.
Vachaspati ütleb: “Mõõdetud 36 matraga, on esimene katse (udghata), mis on leebe. Teine katse, mõjult keskmine, toimub kaks korda. Kolmas, mis on tugev, toimub kolm korda. Nõnda on pranayama mõõdetud arvuga.“
Väljahingamise “paik“ asub umbes 30 cm kaugusel ninaotsast. Seda võib kindlaks määrata vastava pikkusega kõrre või niidi abil. Sissehingamise koht võib muutuda pealaest jalataldadeni. See koht tuntakse ära, nagu tuntakse sipelga puudutust. Kumbhaka koht hõlmab nii sisse- kui väljahingamise paika, sest hingamise funktsioone võib hoida kinni mõlemas kohas. Kinnihoidmist tuntakse ära selle järgi, et puuduvad mõlemad ülalmainitud näitajad (st nii sissehingamine kui väljahingamine).
Siintoodud näited kolme hingamise parameetri – ruumi, aja ja arvu – kohta on vaid orienteerivad. Ei ole mõeldav, et neid harjutusi tehakse üheskoos grupis. Igal indiviidil on oma iseärasused.
Neljas prana kinnihoidmise harjutus on tema suunamine sisemisele või välimisele objektile. 50. suutras kirjeldatud kolmandat liiki pranayamat tehakse seni, kuni ilmuvad esimesed märgid Kundalini ärkamisest (udghata). Seejärel minnakse üle neljandat liiki pranayamale. See seisneb prana koondamises erinevatesse lootostesse (padmadesse ehk chakratesse), ja aeglases, samm-sammulist edenemises viimasesse keskusse, mis asub peas. Seal leiab aset ideaalne samadhi. See on sisemine pranayama. Väljaspoolne pranayama võtab arvesse hingamise pikkuse vastavalt domineerivale tattvale (elemendile). Seega võib pranat kirjeldada nii sees- kui väljaspool keha.
Kui ülalkirjeldatud kolm pranayama harjutust hakkavad selgeks saama, on aeg neljanda harjutuse käes. Esimese kolme harjutuse juures ei arvestata sfääriga. Hingamise peatamine saab teoks üheainsa pingutusega, ja seda võib mõõta ruumi, aja ja arvuga, mille järgi ta võib olla pikk (dirgha) või peen (sukshma). Kuid neljanda harjutuse juures on sissehingamise ja väljahingamise sfäärid määratletud. Neljandat harjutust ei sooritata üheainsa pingutusega, nagu kolmandat. See nõuab järkjärgulist proovimist ja harjutamist, mis teeb õppurist meistri. Kolmanda variandi juures ei mõelda mõõdukuse peale – hingamine lihtsalt peatatakse. Erinevus kolmanda ja neljanda vahel on seega vaid pingutuse laadis: mis kolmanda puhul toimub üheainsa lühikese võttega, mille peale õieti ei mõeldagi, saab neljanda juures teoks läbi palju enama pingutuse, mille juures on oluline pidada mõõtu. Ka pranayama neljanda tüübi juures on kasutatavad aja, ruumi ja arvu kategooriad. Iga etapi juures tekivad iseenesest vastavad okultsed võimed.
 
Pranayama kolm tüüpi
On olemas kolm tüüpi pranayamat:

Nimetus Tõlge Kestus
Adhama madalam 12 matrat
Madhyama keskmine 24 matrat
Uttama kõrge 32 matrat

Ülaltoodud numbrid kehtivad puraka kohta. Suhe puraka, kumbhaka ja rechaka vahel on 1:4:2. Puraka on sissehingamine, kumbhaka on kinnipidamine, rechaka on väljahingamine. Kui sinu sissehingamine kestis 12 matra jooksul, peab kumbhaka toimuma 48 matra vältel. Ja rechaka aeg peab olema 24 matrat. See on adhama pranayama. Sama suhe kehtib kõrgemate tüüpide kohta. Algul harjuta ühe kuu jooksul adhama pranayamat. Seejärel kolme kuu jooksul madhyama pranayamat. Siis võta ette uttama.
Kui võtad sisse asana, tervita oma guru ja Sri Ganesat. Abhyasa (harjutamise) jaoks sobivad ajad on kell 4, kell 10, kell 16 ja kell 22 (või 24). Viimase astme puhul tehakse päevas 320 korda pranayamat.
Soovitav on lausuda mõttes mõnda mantrat, milleks võib olla Gayatri või OM. Sellist mantra kordamist nimetatakse japa ja vastav pranayama kannab nimetust sagarbha pranayama. See on sada korda tõhusam kui agarbha pranayama, mille puhul japat ei kasutata.
Usina harjutamise juures, mida iseloomustavad parama utsaha, sahasa ja dridhata (innukus, optimism ja visadus), võib jõuda meisterlikkusele (siddhi) juba kuue kuu jooksul. Kui aga õppuri harjutamist iseloomustavad tandri ja alasya (unisus ja laiskus), võib kuluda kaheksa või isegi kümme aastat. Jätkugu sul kannatust, usku, usaldust, ootust, huvi ja tähelepanu. Ära heida kunagi meelt – sa võidad nagunii!
 
Kumbhaka tõlgendus Veedade kaudu

Joogi mõte on keskendatud ja rahulik. Sissehingamine ja väljahingamine peatatakse. Harjutaja sõltub nüüd vaid Brahmanist, mis on elu kõrgeim eesmärk. Kõikidest välistest objektidest loobumine on rechaka. Pühakirjade vaimse tarkusega arvestamine on puraka, nende teadmiste järgi käimine aga ongi kumbhaka. Õigesti arenev joogi suunab oma chitta just nendele radadele. Vaid kumbhaka on see, millega luuakse õige seisund ja kumbhaka täidab kõik meeled. Kumbhaka õppimise ainsaks meetodiks on kumbhaka ise. Seda nimetatakse “Parama Siva” (kõrgeim Jumal). Kõigepealt moodustub joogi Brahmagranthi (Brahma keskuse) sisse ava ehk läbipääs. Seejärel läbistatakse ka Vishnugranthi ja lõpuks Rudragranthi (Rudra – üks Siva kehastusi). Nõnda saab joogi vabanemise religioossete tseremooniate kaudu, mida ta toimetab iga sünni kohta, toetudes Meistrite ja Jumalate armule ning joogaharjutustele.
 
Pranayama nadide puhastamiseks
Vayu ei saa siseneda nadi’desse, kui need on täidetud mustusega. Seega tuleb alustada nende puhastamisest, alles siis saab alustada pranayama harjutamisega. Nadide puhastusprotsessid kannavad nimesid samanu ja nirmanu. Samanu toimub vaimse protsessi kaudu, kasutades bija mantrat. Nirmanu toimub kuue füüsilise puhastamise protsessi (shatkarma) kaudu.
1.    Istu lootosasendis. Mediteeri vayu (õhu) sümboolsele kirjatähele (bijyakshara), mis on yam. Ta on suitsu värvi. Hinga sisse läbi vasaku sõõrme. Korda bijaksharat 16 korda. See on puraka. Hoia nüüd hinge kinni, kuni kordad bija’t 64 korda. See on kumbhaka. Siis hinga välja läbi parema sõõrme väga aeglaselt, et jõuaksid lausuda bijaksharat 32 korda.
2.    Naba on tule elemendi (agnitattva) asupaik. Mediteeri seal asuvale tulele. Siis hinga aeglaselt sisse läbi parema sõõrme, korrates 16 korda tule kirjatähte ram Hoia hingamist tagasi, kuni kordad bijat 64 korda. Siis hinga aeglaselt välja läbi vasaku sõõrme, korrates mõttes bija kirjatähe nime 32 korda.
3.    Kinnita pilk ninaotsale. Hinga sisse läbi vasaku sõõrme, korrates bijat tham 16 korda. Hoia hingamist tagasi, lausudes mõttes tham 64 korda. Kujutle nüüd, kuidas kuult tilgub nektar, mis voolab läbi sinu keha kõikide osade, puhastades neid. Seejärel hinga välja läbi parema sõõrme, korrates maa elemendi kirjatähte (prithvi bija) lam 32 korda.
Sellega on nadid puhastatud.
 
Mantra lausumine pranayama ajal
Mantra kasutamise kohta ütleb "Isvara Gita": “Kui hingamist tagasi hoidev püüdleja lausub kolm korda Gayatri’t, seejuures veel alguses Vyahritis’t, lõpus Siras’t, ning alguses ja lõpus veel Pranava’t, on see õige hingamise valitsemine.”
Yogi Yajnavalkya õpetab:”Kui ülespoole hingamine ja allapoole hingamine on peatatud, harjutatakse hingamise valitsemist Pranava (OM) abil, kasutades seda mantra mõõtühikuna.”
Üksnes Pranava lausumist kasutavad Paramahamsa Sannyasin’id (väga kõrgele vaimsele tasemele jõudnud joogid). Smriti’d (populaarsed pühad raamatud) õpetavad, et pranayama puhul tuleb rakendada tavalist meditatsiooni, keskendudes nabale, südamele ja laubale (mis esindavad vastavalt Brahma, Vishnu ja Siva vormi). Paramahamsa jaoks on aga ainus meditatsiooniobjekt Brahman. “Ennast juhtiv askeet mõtlustab ülimale Brahmanile, kasutades Pranava’t,” õpetab Sruti (kõrgem püha raamat kui smriti).
 
Harjutus nr 1
Istu lootosasendis. Sule silmad. Keskendu trikuti’le (punktile kulmude vahel). Sule parema pöidlaga parem ninasõõre. Hinga aeglaselt sisse läbi vasaku sõõrme, nii kaua kui pead seda võimalikuks. Siis hinga väga aeglaselt välja sama sõõrme kaudu. Tee seda kaksteist korda. See on üks ring.
Siis sule parema nimeta ja väikese sõrmega vasak sõõre ja tee sama harjutus parema sõõrmega. Tee seda kaksteist korda. See on üks ring.
Hinga vaikselt, ilma kahinata. Korda mõttes Ishta Mantra’t. Teisel nädalal tee kaks ringi, kolmandal nädalal kolm ringi. Selles harjutuses ei sisaldu kumbhaka’t. Kui soovid, võid ringide arvu veelgi suurendada.
 
Harjutus nr 2
Hinga sisse läbi mõlema sõõrme aeglaselt ja rahulikult. Ära hoia hingamist tagasi. Siis hinga aeglaselt välja. Tee seda kaksteist korda. See on üks ring. Tee kaks või kolm ringi, vastavalt oma soovile ja ajale.
 
Harjutus nr 3
Istu asendis. Sule parem sõõre parema käe pöidlaga. Hinga sügavalt sisse läbi vasaku sõõrme. Sule vasak sõõre nimeta ja väikese sõrmega, avades parema sõõrme. Hinga aeglaselt välja läbi parema sõõrme. Seejärel hinga sügavalt sisse läbi parema sõõrme ja hinga välja läbi vasaku sõõrme (selle eelnevalt vabastades). Ka selles harjutuses puudub kumbhaka. Tee seda harjutust 12 korda, mis on üks ring.
 
Harjutus nr 4
Mediteeri pühale märgile, Kõrgeimale Valgusele, mis on Pranava ehk OM. See on kolme hääliku – A, U ja M – allikaks. Hinga sisse läbi Ida (vasak sõõre) 16 matra (sekundi) jooksul, keskendudes sel ajal häälikule "A"; hoia hingamist tagasi 64 matra vältel, mediteerides sel ajal häälikule "U"; hinga välja läbi parema sõõrme 32 matra vältel, mediteerides häälikule "M". Tee seda harjutust ikka ja jälle. Alusta kahest või kolmest korrast ja suurenda järkjärgult kordade arvu 20 või 30 korrani. Alusta suhtega 1:4:2. Hiljem suurenda see suhe kuni 16:64:32.
 
Sügava hingamise harjutus
Iga sügav hingamine tähendab täielikku sissehingamist läbi nina ja täielikku väljahingamist, samuti läbi nina.
Hinga aeglaselt sisse nii sügavalt kui suudad. Hinga aeglaselt välja nii täielikult kui võimalik. Sissehingamise juures järgi järgmisi juhiseid:
1.    Tõuse püsti. Aseta käed puusadele, küünarnukid suunatud külgedele (mitte tahapoole!). Seisa rahulikult.
2.    Pikenda oma rindkeret otse ülespoole. Samal ajal suru kätega puusaluud allapoole. Kehas tekib tühimik, kuhu õhk vabalt sisse voolab.
3.    Hoia sõõrmed avali. Nina ei ole pump, vaid passiivne läbipääs nii sisse- kui väljahingatavale õhule. Hingamist pole kuulda. Õige hingamine on vaikne.
4.    Siruta kogu keha ülemist osa.
5.    Ära lase keha krampi minna. Hoia alakeha lõdvestatuna.
6.    Ära kalluta pead kaugele tahapoole. Ära tõmba alakeha sissepoole. Ära suru õlgu tahapoole.Tõsta õlad ülespoole.
Väljahingamise ajal järgi järgmisi juhiseid:
1.    Lase rinnakorv ja kogu ülakeha aegamööda allapoole.
2.    Tõmba alumised ribid ja kogu alakeha väga aeglaselt ülespoole.
3.    Ära painuta keha liiga ette. Rindkere peab jääma vertikaalseks, nii et pea, kael ja keha asetseksid ühel püstjoonel. Ära hinga välja läbi suu. Hinga välja väga aeglaselt ja hääletult.
4.    Väljahingamine toimub seeläbi, et lõdvestatakse sissehingamise lihased. Rindkere vajub alla oma massi tõttu ja õhk väljub läbi nina.
5.    Esialgu ära hoia hingamist tagasi. Väljahingamine algab kohe, kui oled sissehingamisega valmis. Kui oled küllaldaselt harjutanud, võid hakata tasapisi hingamist kinni pidama – alates viiest sekundist kuni minutini, vastavalt oma võimetele.
6.    Kolm sügavat hingamist moodustavad ühe ringi. Kui see on tehtud, võid teha puhkepausi, hingates paar korda tavalisel viisil. Siis alusta teist ringi. Puhkepausi ajal seisa rahulikult oma harjutuspoosis, käed puusas. Ringide arv sõltub harjutaja võimetest. Alusta 3-4 ringist ja lisa igal nädalal üks ring.
 
Kapalabhati
Kapala tähendab sanskriti keeles “kolju” ja bhati tähendab “särama”. Seega on tegemist harjutusega, mille tulemusena hakkab pealagi särama. See harjutus puhastab pead, kuuludes shat-karma (kuue puhastava protsessi) hulka.
Istu lootosasendis, käed põlvedel. Sule silmad. Korda kiiresti purakat ja rechakat. Seda tuleb teha energiliselt, et aju korralikult läbi ventileerida. Kui on selge kapalabhati, pole ka probleeme bhastrika’ga.
Selles harjutuses puudub kumbhaka. Esiplaanil on rechaka – jõuline väljahingamine. Puraka – sissehingamine – on vaikne, aeglane ja pikk (dirgha). Kuid rechaka peab olema kiire ja toimuma alakeha lihaste jõulise kokkutõmbe abil. Puraka ajal lõdvesta alakeha lihased. Mõnikord kõverdatakse selga ja langetatakse pea, kuid see pole õige. Pea ja kere peavad olema vertikaalsed. Äkilised väljahingamised järgnevad üksteisele, nagu bhastrika puhul. Alguses tee üks pulss sekundis. Hiljem jõuad järkjärgult kahe pulsini sekundis. Alusta ühest ringist, mis koosneb kümnest pulsist, ja tee seda vaid hommikuti. Teisel nädalal tee teine ring õhtul. Nõnda suurendad ringide arvu, kuni jõuad 120 pulsini iga korra ajal.
Kapalabhati puhastab hingamiselundeid ja ninakäike. Ta kõrvaldab krambiseisundid bronhides. Nii on võimalik ravida astmat. Samuti rikastatakse kopse hapnikuga. Korralik hingamine ja vereringe tagab ka südame funktsioneerimise.
 
Väline kumbhaka (bahya)
Hinga sisse läbi vasaku ninasõõrme kolme OM-i vältel, hinga kohe välja läbi parema sõõrme kuue OM-i vältel. Peata hingamine väljas, lugedes kaksteist OM-i. Nüüd hinga sisse läbi parema sõõrme, välja läbi vasaku sõõrme, ja peata hingamine nagu eelmisel korral. Tee seda kuus korda hommikul ja kuus korda õhtul. Suurenda aegapidi ringide arvu ja kumbhaka kestust. Ära end seejuures üle pinguta.
 
Kerge pranayama (sukha purvaka)

Istu sobivas poosis meditatsiooniruumis oma Ishta Devata (juhtiva vaimse olendi) pildi ees. Sule parem sõõre parema käe pöidlaga. Hinga väga aeglaselt sisse läbi vasaku sõõrme. Siis sule ka vasak sõõre nimeta ja väikesõrmega. Hoia hingamist tagasi, kuni see tundub veel kergena. Seejärel hinga välja väga aeglaselt läbi parema sõõrme. Sellega on pool protsessi läbi. Nüüd hinga sisse parema sõõrme kaudu, hoia hingamist tagasi (sõõrmeid suletuna), ja hinga väga aeglaselt välja vasaku sõõrme kaudu. See kõik moodustab ühe pranayama harjutuse. Tee seda 20 korda hommikul ja 20 korda õhtul. Suurenda järkjärgult kordade arvu.
Olgu sul selle harjutuse ajal bhava (vaimne seisund), kus kõik jumalikud kategooriad (daivi sampat), nagu halastus, armastus, andestamine, rahu, rõõm jne, sisenevad sinu südamesse koos püha õhuga ja saatanlikud kategooriad (asuri sampat) lahkuvad koos väljahingatud õhuga. Korda mõttes OM-i või Gayatri’t (vt näiteks minu raamatust “Japa Yoga”). Harjutustele pühendunud joogid teevad 320 kumbhakat päevas nelja seansi vältel.
 
Pranayama Kundalini äratamiseks
Keskendu muladhara-chakrale, mis asub selgroo alaosas, on kujult kolmnurkne ja sisaldab Kundalini väge. Sule parem ninasõõre parema käe pöidlaga. Hinga sisse läbi vasaku sõõrme kolme OM-i vältel. Kujutle, kuidas sa tõmbad enesesse koos õhuga pranat. Sule vasak ninasõõre nimeta ja väikesõrme abil. Hoia hingamist tagasi 12 OM-i vältel. Saada pranavoog mööda selgroogu alla otse kolmnurksesse lootosesse, muladhara chakrasse. Kujutle, kuidas energiavoog koputab lootosele ja äratab Kundalini. Siis hinga aeglaselt välja läbi parema sõõrme kuue OM-i vältel. Korda seda protsessi, alustades paremast sõõrmest. Kujutle edasi samu asju.
See pranayama äratab Kundalini kiiresti. Tee seda kolm korda hommikul ja kolm korda õhtul. Suurenda tasapisi kordade arvu, olles üsna ettevaatlik. Oht on end üle hinnata. Selle pranayama keskseks teemaks on keskendumine muladharale.
 
Pranayama mediteerimise ajal
Kui õigesti keskenduda ja mediteerida, tuleb õige pranayama iseeneses. Hingamine jääb ikka aeglasemaks. Harjutame pranayamat iga päev, ilma et sellest endale aru annaksime. Kui uurid sel ajal oma hingamist, siis mõistame, kui aeglaseks hingamine on jäänud. Kui näed teatris või kinos tragöödiat, kui kuuled põrutavaid uudiseid (häid või halbu), kui valad kurbuse või rõõmupisaraid – pranayama tuleb ise. Kui õppur harjutab keskendunult sirshasanat– pranayama tuleb iseenesest. Olete vast märganud, kuidas hingamine peatub automaatselt, kui mõistus on sügavalt keskendunud mingile teemale. Mõistus ja prana on väga tihedalt seotud. Kui hakkad neil hetkedel kontrollima oma hingamist, pöördub see kohe tagasi normaalseks. Pranayama tuleb ise ka neile, kes on süüvinud japasse, dhyanasse või brahma-vicharasse (pöördumisse atmani poole).
Prana, mõistus ja virya (seemne-energia) moodustavad ühtse koosluse (sambandha). Kui suudad valitseda mõistust, kontrollivad prana ja virya iseennast. Kui suudad kontrollida viryat, väljutamata tilkagi seemnevedelikku kümne aasta kestel, kontrollivad mõistus ja prana iseennast. Nagu valitseb ühendus tuule ja tule (või valguse) vahel, nii on olemas ka ühendus prana ja mõistuse vahel. Tuul õhutab tuld. Prana õhutab mõistust. Kui poleks tuult, põleks tuli või valgus rahulikult. Hatha-joogid saavutavad Brahmani, kontrollides pranat. Raja-joogid saavutavad Brahmani, kontrollides mõistust.
Järgmine pranayama toimub sõõrmete sulgemiseta. Sule silmad, kui istud asendis. Unusta keha ja keskendu. Kui harjutad kõndimise ajal, keskendu sisse- ja väljahingatava õhu liikumisele.
 
Pranayama kõndimise ajal
Kõnni, pea püsti, õlad taha suunatud, rindkere avardatud. Hinga aeglaselt sisse läbi mõlema sõõrme, lugedes mõttes kolm korda OM, kusjuures iga OM vastab ühele sammule. Siis katkesta hingamine, lugedes kaksteist OM-i. Seejärel hinga välja, lugedes kuus OM-i. Siis tee hingamisse paus või puhka iga pranayama järel 12 OM-i vältel. Kui sul on raske ühendada OM-e ja samme, loenda üksnes OM-e, sammudest hoolimata.
Kapalabhatit võib samuti teha kõndimise ajal. Need, kellel on väga vähe aega, võivad kogu oma pranayama teha hommikuste ja õhtuste jalutuskäikude ajal. Nii lööd kaks kärbest ühekorraga. On hea teha pranayama harjutusi vabas õhus, tundes tuule paitust. See stimuleerib ja annab energiat. Kõndides sobiva tempoga, korrates OM-mantrat mõttes või häälega, saad justkui iseenesest terveks vii vaimselt kui füüsiliselt.
 
Pranayama savasana ajal
Lama selili ja rahune. Käed on kõrval põrandal või maas. Kannad on koos, aga pöiad võivad olla veidi hargis. Lõdvesta oma lihased ja meeled. Haiged ja nõrgad võivad kogu oma pranayama teha selles asendis või koguni voodis. Hinga sisse aeglaselt ja rahulikult, ilma kahinata. Hoia hingamist tagasi, kuni suudad, tegemat erilist pingutust. Siis hinga aeglaselt välja läbi mõlema sõõrme. Tee sellist hingamist kaksteist korda hommikul ja kaksteist korda õhtul. Lausu harjutuse kestel mõttes OM. Kui soovid, võid sellist harjutust teha ka “kerges mugavas asendis“. Sellisel viisil harjutad ühekorraga asanat, pranayamat, meditatsiooni ja lõdvestust. Nii lõõgastad mitte üksnes keha, vaid ka mõistust.
 
Rütmiline hingamine
Inimeste hingamine on tavaliselt väga ebakorrapärane. Kui hingad välja 16 ühiku vältel ja sisse 12 ühiku vältel, kaotad neli ühikut. Kuid kui hingad ka sisse 16 ühiku vältel, on sinu hingamine rütmiline. See ergutab Kundalini energiat. Rütmiline hingamine annab hea lõõgastuse. Õpid valitsema oma hingamiskeskust, mis asub piklikus ajus (medulla oblongata) ning sellega ka teisi närviprotsesse, sest hingamiskeskusel on teistele närvidele omamoodi reguleeriv funktsioon. Kes valitseb närve, valitseb ka mõistust.
Kui sissehingamise ja väljahingamise ühikute arv on sama, on tegemist rütmilise hingamisega. Kui hingad sisse kuue OM-i vältel, hinga ka välja kuue OM-i vältel. See harmoniseerib kogu süsteemi: füüsilist keha, mõistust ja meeli (indriyad). Tunnetad täielikku enesevalitsemist. Kõik pulbitsevad emotsioonid ja pealesurutud impulsid on kadunud.
Rütmilisel hingamisel on veel teine variant: hinga aeglaselt sisse mõlema sõõrme kaudu 4 OM-i vältel, hoia hingamist tagasi kaheksa OM-i vältel (sisemine kumbhaka), hinga aeglaselt välja mõlema sõõrme kaudu nelja OM-i vältel ja viivita sissehingamisega kaheksa OM-i vältel (väline kumbhaka).
Korda ülaltoodud harjutust vastavalt oma jõule ja võimetele. Aja jooksul võid suurendada sisse- ja väljahingamise aega kaheksa OM-ini ning hingamispause 16 OM-ini. Kuid tee seda vaid siis, kui oled kindel, et sul jätkub selleks jõudu ja tugevust. Pranayama peab tooma rõõmu ja olema meeldiv. Vastasel korral hoopis suurendad oma stressi veelgi. Erilist tähelepanu pööra hingamise rütmile. Pea meeles, et rütm on olulisem kui hingamise pikkus. Seda rütmi tunned kogu oma kehaga. Harjutamine teeb meistriks. Vajalik on kannatus ja püsivus.
 
Surya bheda
Istu padmasanas või siddhasanas. Sule silmad. Sulge vasak sõõre parema käe nimeta ja väikesõrmega. Hinga aeglaselt ja hääletult sisse läbi parema sõõrme, nii pikalt kui pead seda võimalikuks. Siis sulge parem sõõre pöidlaga ja peata hingamine, surudes samal ajal lõug vastu rinda (jalandhara bandha). Hoia hingamist tagasi, kuni tunned, et küünealused ja juuksejuured (juuksesibulad) hakkavad higistama. See efekt ei tule otsekohe. Peab pikendama kumbhaka aega järkjärgult. Lõpuks saavutad surya bheda kumbhaka harjutamise sfääri piiri. Hinga välja väga aeglaselt ja hääletult läbi vasaku sõõrme, sulgedes parema sõõrme pöidlaga. Korda mõttes mantrat OM sisenduse ja pühendumisega (bhava) nii sissehingamise, hingamispausi kui väljahingamise ajal. Väljahingamine toimub pärast pealuu puhastumist forsseeritult, surudes õhu kopsudest välja.
See pranayama on väga oluline, sest ta puhastab aju ja kaotab sisemised vaevused, mis on tekitatud liigse õhu (vayu) poolt. Ta kaotab vayu poolt põhjustatud neli halba mõju ja ravib reumatismi. Ta võidab kõdunemise ja surma, äratab Kundalini ning kasvatab keha tuld.
 
Ujjayi
Võta sisse padmasana või siddhasana. Hoia suud suletuna. Hinga aeglaselt läbi mõlema sõõrme, rahulikult ja ühtlaselt, kuni hingus täidab sind kurgust südameni.
Nüüd hoia hingamist tagasi, kuni see sulle sobib ja hinga seejärel välja läbi vasaku sõõrme, sulgenud paremasõõrmepöidlaga. Sissehingamisel avarda rinnakorvi. Sissehingamisel kuuled omapärast heli, mis tekib häälekõri (glotis) osalisest sulgumisest. See heli peab olema pidev, pehme ja püsiva kõrgusega. Seda kumbhakat võib harjutada ka kõndides või seistes. Selle asemel, et hingata välja läbi vasaku sõõrme, võid hingata välja ka aeglaselt läbi mõlema sõõrme.
See pranayama kõrvaldab liigse kuumuse peas. Harjutaja muutub kenamaks. Kõrvaldatakse ka kahjulik tuli seedeorganites. Kurgust kaob lima, paraneb astma. Ühesõnaga, paranevad kõik haigused, mille põhjuseks on hapniku puudulik sissehingamine.
 
Sitkari
Pööra keeleots tahapoole, et ta puudutaks suulae ülemist osa ja hinga sisse läbi suu, nii et tekib sisisev heli. Siis tee hingamispaus, nii pikalt kui võimalik ilma lämbumistundeta. Seejärel hinga aeglaselt välja läbi mõlema sõõrme. Hoia ülemised ja alumised hambad koos ja hinga sisse läbi suu, nagu on kirjeldatud eespool.
Ka see harjutus teeb harjutaja kaunimaks ja tõstab tema keha energiat. Kaob nälg, janu, loidus ja unisus. Harjutaja muutub jumal Indra sarnaseks. Temast saab Joogide Isand. Ta suudab esemeid tekitada ja kaotada. Ta saab sõltumatuks ja võitmatuks. Tee seda harjutust, kui tunned janu. Koge, kuidas janutunne annab järele.
 
Sitali
Pista keeleots huulte vahelt sentimeetri jagu välja ja keera keel toruks. Hinga nüüd läbi selle toru sisse sisiseva häälega. Hoia hingamist tagasi, kuni pead võimalikuks. Nüüd hinga aeglaselt välja läbi mõlema sõõrme. Tee seda harjutust hommikuti 15-30 korda. Võid seda tehes sisse võtta padmasana, siddhasana, vajrasana, või teha seda koguni püsti või kõndimise ajal.
See pranayama puhastab verd. Ta vaigistab janu ja nälga. Ta jahutab üleliigset kuumust. Ta kõrvaldab seedehäired, sapihädad, kõrvaldab kehast mürgid ja aitab isegi maohammustuse korral. Kui oled kohas, kus puudub vesi, ja sa tunned janu, tee seda pranayamat. Regulaarne harjutamine muudab joogi immuunseks maohammustuse või skorpioni nõelamise suhtes. Sitali kumbhaka ongi mao hingamise jäljendamine. Harjutaja saab võime vahetada oma kesta ja välja kannatada õhu-, vee- ja toidupuudust. Teda ei tülita põletikud ega palavikud.
 
Bhastrika
Sanskriti keeles tähendab bhastrika sepalõõtsa. Sellepärast iseloomustabki bhastrikat forsseeritud ja kiire väljahingamine.
Võta sisse padmasana. Hoia keha, kael ja pea vertikaalselt. Hoia suu kinni. Hinga kümme korda kiiresti sisse ja välja justkui sepalõõts. Paisu ja tõmbu kokku. Seda pranayamat iseloomustab kahisev heli. Harjutaja alustagu kiirete hingamistega, mis järgnevad üksteisele. Kui see seeria, mis koosneb näiteks kümnest hingamisest, on tehtud, järgneb viimasele väljahingamisele võimalikult sügav sissehingamine. Venita see sissehingamine nii pikaks, kui pead võimalikuks. Ka järgnev väljahingamine on aeglane ja põhjalik. Sellele väljahingamisele järgneb veel üks seeria bhastrikat. Nüüd võid puhata ja normaalselt hingata. Pärast puhkust alusta teist ringi. Tee nii igal hommikul kolm ringi. Võid teha ka õhtul kolm ringi. Kui tunned, et kolm ringi käib sulle üle jõu või sul ei jätku aega, tee vähemalt üks ring. Seegi hoiab sind vormis.
Bhastrika on väga võimas harjutus. See on nagu kombineeritud kapalabhati ja ujjayi. Seepärast alusta kapalabhatist ja ujjayist. Pärast seda on sul lihtne jätkata bhastrikaga.
Mõned teevad seda harjutust kuni väsimuseni. Nad hakkavad seejuures põhjalikult higistama. Kuid kui tunned peapööritust, on parem harjutust katkestada ja vahepeal tavaliselt hingata. Jätka harjutust, kui peapööritus on möödas. Talvel võid teha bhastrikat nii hommikul kui õhtul. Suvel tee seda vaid hommikul, kuni on veel jahe.
Bhastrika kergendab nina-kurguhaigusi, suurendab seedimistuld, kaotab rinnapiirkonna vaevused ja astma. Tekitab normaalse isu. See harjutus puurib läbi kolm granthit (psüühilise energia sõlme): Brahma Granthi, Vishnu Granthi ja Rudra Granthi. Ta kaotab lima ehk röga, mis asub riivina Brahma Nadi (sushumna) uksel. Ta võimaldab teha tutvust Kundaliniga. Ta kaotab kõik haigused, mis on seotud gaaside, sapi ja lima liiaga. Kui satud külma kohta, ja sul pole sooje rõivaid – tee bhastrikat, ja sul hakkab kiiresti soe. Samuti puhastab see harjutus nadisid.
Selle harjutuse kumbhaka on kõige tõhusam. Ta võimaldab pranal läbi murda kolmest sõlmest ehk granthist, mis asuvad teatud kohtades sushumnas. Bhastrika äratab Kundalini kiiresti. Lisaks annab ta harjutajale suurepärase tervise.
Ringide arv sõltub harjutaja võimetest ja tugevusest. Ära püüa liialdada. Muidugi, keegi teeb kuus ringi. Ja mis siis? – tehakse ka kaksteist ringi.
Bhastrikat võib proovida ka teisel viisil. Väike muudatus on harjutuse lõpus. Kui oled kiiresti 20 korda sisse ja välja hinganud, hinga sisse läbi parema sõõrme, hoia hingamist tagasi, kuni suudad, ja hinga välja läbi vasaku sõõrme. Siis hinga sisse läbi vasaku sõõrme, hoia hingamist tagasi ja hinga välja läbi parema sõõrme.
Harjutuse ajal lausu endamisi OM. Tee seda mõtte ja pühendumusega.
Bhastrikal on mitmeid variatsioone, kus hingatakse läbi ühe sõõrme või kasutatakse sisse- ja väljahingamiseks erinevaid sõõrmeid.
Need, kes tegelevad bhastrikaga pikalt ja intensiivselt, peaksid tarvitama toiduks khichdi’t (india toit, mis koosneb pruunist riisist, kurkumijahust, ingverist ja muudest komponentidest). Hommikuti enne harjutamise juurde asumist tuleks teha klistiiri või bhasti’t (mis on tegelikult sama asi).
 
Bhramari
Võta sisse padamasana või siddhasana. Hinga kiiresti sisse läbi mõlema sõõrme, tekitades mesilase (bhramara) häält, samuti kiiresti välja läbi mõlema sõõrme, tekitades suminat.
Võid teha seda harjutust, kuni keha ujub higis. Harjutuse lõpul hinga sisse läbi mõlema sõõrme, hoia tagasi hingamist, kuni suudad, ja seejärel hinga aeglaselt välja läbi mõlema sõõrme. Rahuldus, mille harjutaja saab kumbhakast, on kirjeldamatu. Algul suureneb keha kuumus, sest kiireneb vere ringvool. Hiljem hakkab higistamine keha kuumust vähendama. Bhramari kumbhaka viib joogaõppuri lähemale samadhile.
 
Murchha
Istu asendis ja hinga sisse. Hoia hingamist tagasi. Tee jalandhara bandhat, surudes lõua vastu rinda. Hoia hinge kinni, kuni hakkad aimama minestust, ja siis hinga aeglaselt välja. Murchha kumbhaka teeb meeled tundlikuks ja harjutaja õnnelikuks. Kuid see harjutus ei sobi kaugeltki kõigile.
 
Plavini
See harjutus nõuab õppurilt erilisi oskusi. Kes suudab teha plavinit, saab ka hulpida vee peal. Näiteks üks õppur, keda nimetame S, võib olla vee pinnal kaksteist tundi järjest. Plavini valdaja võib läbi ajada mitu päeva toiduta, elades vaid enda sees olevast õhust.
Harjutus seisneb selles, et kõht täidetakse õhuga, juues seda nagu vett. Selle tulemusena kõht paisub veidi ja teeb koputamisel trummi häält. Harjutada tuleb tasapisi, kusjuures on vajalik jooga õpetaja abi. Hiljem eemaldatakse õhk kõhust järjestikuste röhitsustega.
 
Kevala Kumbhaka
On olemas kahte liiki kumbhakat: sahita ja kevala. Sahita kumbhaka on seotud sisse- ja väljahingamisega. Kevala kumbhaka ei vaja mingit erilist hingamist, seepärast ongi ta nimi kevala (üksik). Kui oled õppinud sahita kumbhakat, võid proovida kevalat. See kumbhaka ei sõltu sisse- ega väljahingamisest, samuti kohast, ajast ega arvust. Sellepärast on ta absoluutne ja puhas; hingamise juhtimise neljas vorm. Selle pranayama vormiga kaasnevad niisugused võimed nagu nähtamatu liikumine ruumis. Vashishtha Samhita ütleb: “Kui oled loobunud sissehingamisest ja väljahingamisest ja sul pole raskusi hingamise tagasihoidmisega, on see absoluutne kumbhaka.”
Selle pranayama puhul peatatakse hingamine äkitselt, ilma et oleks rakendatud purakat või rechakat. Harjutaja võib hoida hingamist tagasi kuitahes kaua. Ta on saavutanud raja-jooga seisundi. Ärkab Kundalini ja sushumna vabaneb kõikidest takistustest. Saavutatakse meisterlikkus hatha-joogas.
Seda kumbhakat võiks harjutada kolm korda päevas. See, kes tunneb pranayamat ja kevalat, on tõeline joogi. See kumbhaka ravib kõiki haigusi ja tagab pikaealisuse.
 
Pranaga tervendamine
Pranayama harjutajad võivad ravida oma pranaga teiste inimeste raskeid haigusi. Nad laevad end pranaga iga kord, kui tegelevad kumbhakaga. Ära mõtle, et jääd oma pranast ilma, kui jagad seda teistele. Mida rohkem sa teda ära annad, seda rohkem voolab teda sinu juurde kosmilisest allikast (hiranyagarbha). Selline on loodusseadus. Ära ole kitsi. Kui kohtad reumahaiget, silita tema haigeid jalgu oma kätega. Samal ajal tee kumbhakat ja kujutle, kuidas prana voolab sinu kätest patsiendi haigesse jalga. Ühenda end Hiranyagarbhaga ja lase kosmilisel energial voolata oma keha kaudu patsiendi kehasse. Patsient tunneb otsekohe soojust, kergendust ja jõudu. Võid ravida oma magnetilise puudutusega peavalu, kõhuvalu ja muidki haigusi. Kui masseerid maksa, põrna, magu või mistahes muud organit, võid kõnelda kudedega ja anda neile korralduse: ”Koed, täitke oma funktsiooni korralikult. Ma nõuan seda teilt!” Koed täidavad teie käsku, sest ka neil on oma alateadlik tarkus. Lausu OM, kui annad edasi oma pranat. Proovi mõnel korral, kuni hakkad end usaldama. Võid isegi ravida skorpioni hammustust. Silita kergelt jalga ja too mürk välja.
Pranayama süstemaatiline harjutamine annab sulle erakorralise keskendusvõime, tugeva tahte ja terve ning tugeva keha. Sa suudad juhtida pranat erinevatesse kehaosadesse. Oletame, et sul on nõrk maks. Võta sisse asend. Hinga sisse, kuni jõuad lugeda kolm OM-i. Hoia hingamist tagasi kuue OM-I vältel. Saada prana maksa piirkonda. Keskendu oma maksasse. Kujutle, kuidas prana täidab kõik koed ja rakud ning teeb seal oma ravivat ja taastavat tööd. Selle ravi juures mängib usk, kujutlus, tähelepanu ja huvi väga olulist rolli. Siis hinga aeglaselt välja. Kujutle, kuidas kogu ebapuhtus viiakse hingamisega välja. Korda seda 12 korda hommikul ja 12 korda õhtul. Maks paraneb mõne päevaga.
Nõnda võid saata prana mistahes kohta oma kehas ja ravida kõiki haigusi, nii ägedaid kui kroonilisi. Alusta eneseraviga. Sinu eneseusaldus kasvab. Kui suudad paremini keskenduda, võid ravida mitmeid haigusi ainsa puudutusega. Ja kui arened veelgi, piisab ravimiseks üksnes sinu soovist.
 
Kaugravi
Võid saata oma pranat läbi ruumi oma eemalviibivale sõbrale. Ta peab olema vastuvõtu seisundis. Ise aga pead olema sõbraga ühenduses, soovides talle head.
Raviseansi aeg on varem kokku lepitud. Sõber istub tugitooli ja jääb ootama. Ütle talle mõttes: “Saadan sulle pranat (elujõudu).” Prana saatmise ajal tee kumbhakat. Sinu hingamine on rütmiline. Kujutle, kuidas prana lahkub sinu kehast koos väljahingamisega, läbib ruumi ja siseneb patsiendi kehasse. Prana sähvab nagu välk läbi ruumi. Ta on värvunud ravija mõtetest. Lae end uuesti pranaga kumbhaka abil. See nõuab pikka ja süstemaatilist harjutamist.
 
Lõdvestus
Lihaste lõdvestamisega annad puhkust kehale ja meeltele. Kaovad lihaspinged. Need, kes tunnevad lõdvestamise kunsti, ei raiska asjata energiat. Nad oskavad mediteerida.
Hinga paar korda sügavalt ja heida pikali, nagu savasana ajal. Lõdvesta kõiki keha lihaseid peast jalgadeni. Keera end küljeli ja lõdvesta nii põhjalikult kui suudad. Keera teisele küljele ja lõdvesta end ka selles asendis. Seda kõike tehakse loomulikul viisil magamise ajal.
Üksikute kehaosade lõdvestamiseks on olemas spetsiaalseid harjutusi. Võid lõdvestada pead, õlgu, käsivarsi, randmeid jne. Joogid tunnevad lõdvestuskunsti põhjalikult. Kui tegeled lõdvestusharjutustega, kujutle rahu ja jõu seisundit.
 
Mõistuse lõdvestus
Meelte tasakaalu ja rahu saab luua mure ja viha väljajuurimisega. Hirmu põhjuseks on nii mure kui viha. Mure ega viha ei too kellelegi mingit kasu, küll aga raiskavad need madalad tunded meie energiat. See kes muretseb palju ja on alatasa ärritunud, on väga nõrk inimene. Ole hoolas ja mõtle hästi järele. Kõiki mõttetuid muresid on võimalik vältida. Lihaste lõdvestamine mõjub mõistusele ja loob meelerahu. Samuti võimaldab mõistuse lõdvestamine puhkust kehale. Keha ja mõistuse vahel valitseb side. Keha on mõistuse kandja.
Istu 15 minutit lõdvestunult mugavas poosis. Sulge silmad. Tõmba oma meeled ja mõtted ära välistelt objektidelt. Vaigista meeled ja pulbitsevad mõtted. Kujutle, et keha on kui kookospähkli koor, millest sina oled täiesti lahus. Mõtle kehale kui oma tööriistale. Samasta end kõikjalviibiva Vaimu või Atmaniga. Kujutle, et kogu maailm koos sinu kehaga ujub kui õlekõrs selles tohutus Vaimu ookeanis. Tunne, et oled ühenduses Ülima Olendiga. Tunne, kuidas kogu maailma elu pulseerib, vibreerib ja voolab läbi sinu. Tunne, kuidas eluookean häälitab sind õrnalt oma tohutus rüpes. Siis ava silmad. Koged suurt vaimset rahu, tugevust ja jõudu. Tee seda harjutust ikka ja jälle.
 
Pranayama tähtsus ja hüved
Mõned tsitaadid India raamatutest:
“Samsara näilikkus on inimesse juurdunud paljude elude kestel, ja teda on võimalik välja juurida vaid jooga pikaajalise harjutamise abil. Siin ei aita juhuslik harjutamine, vaid üksnes kindlalt läbiproovitud vahendid.”
“Kuidas võiks jnana [džnjana] viia mokshani ilma joogata? Ja ka jooga on jõuetu, kui teda ei toeta jnana. Seepärast peab arengusse püüdleja harjutama nii joogat kui jnanat.”
“Kui on saavutatud kõik eelnev, kaob valgust varjav kate” (jooga-suutra II:52). Tamas ja rajas moodustavad katte ehk loori. Selle loori eemaldab pranayama. Kui loor on kadunud, mõistetakse hinge tõelist olemust. Chitta koosneb iseenesest sattva tüüpi osakestest, kuid teda ümbritsevad rajas ja tamas, nagu suits ümbritseb tuld. Pole olemas suuremat puhastajat kui pranayama. Pranayama annab puhtuse ja teadmise valguse. Joogi karma, mis varjab tema eest eristavat teadmist, hävineb pranayama harjutamise tulemusena. Ihad loovad pettepilte, mis suunavad jiva (indiviidi hinge) pahedele. See joogi karma, mis varjutab Valgust, jääb harjutamise tulemusena ikka nõrgemaks, kuni loodetavasti kaob hoopis.
Manu ütleb: “Põletagu pranayama ära kõik meie pahed.” Vishnu Purana ütleb: “See, kes soovib saada õhku, mida tuntakse prana nime all, peab harjutama pranayamat.”
“Selle tulemusena saavutatakse tähelepanu keskendamine.” (jooga-suutra II:53). Kui loor on kadunud, suudad keskendada oma mõistust. Mõistus töötab stabiilselt, nagu tuli põleb rahulikult tuulevaiksel kohal. Sõna “pranayama” kasutatakse mõnikord kokkuvõtvalt nii sissehingamise, tagasihoidmise kui väljahingamise kohta, mõnikord aga nende kõikide kohta eraldi. Kui prana liigub akasasse, aeglustub hingamine, ja teda võib kergesti peatada. Pranayama vähendab aeglaselt mõtte töötamise kiirust. Sellest tekib vairagya (ükskõiksus maiste asjade suhtes).
Kui suudad tõmmata hingamist sissepoole kasvõi ühe ühiku (tolli) võrra, saavutad ettenägemisvõime. Kui suudad tõmmata sisse kaks tolli, saad mõtteid lugeda. Kolme tolli kohta saad leviteerimisvõime; nelja tolli eest selgeltkuulmise; viie tolli eest suudad liikuda nähtamatult ükskõik kuhu; kuus tolli annab “kaya siddhi” (võime muuta oma keha vaimuks); seitse tolli annab võime minna teise inimese kehasse; kaheksa tolli annab võime jääda igavesti nooreks; üheksa tolli peale hakkavad devad sinu heaks tööle; kümme tolli annab anima ja mahima siddhi (võime muutuda imeväikeseks ja tohutu suureks); lõpuks, üksteist tolli ühendab sind Ülima Vaimuga (Paramatman). Kui joogi on harjutanud nii palju, et suudab hingamise peatada kolmeks tunniks, saab ta ühel pöidlal seista. Nagu tuli hävitab põletispuud, nii hävitab pranayama kõik patud. Pratyahara vaigistab mõistuse. Dharana muudab mõistuse püsivaks. Dhyana paneb unustama keha ja maailma. Samadhi toob kaasa õndsuse, teadmise, rahu ja vabastamise.
Samadhi tulemusena ulatab jooga tuli (yogagni) nabast peani, kus ta põletab brahmarandhras kõik takistused. Joogi saavutab ekstaasi. Ta võib toituda sellest joogi nektarist kuude kaupa, unustades vajaduse söögi ja joogi järele.
Keha muutub saledaks, tugevaks ja terveks. Liigne tüsedus kaob. Näol on eriline ilme, silmad säravad nagu teemandid. Hääl muutub meeldivaks ja meloodiliseks. Joogi kuuleb selgesti oma sisemist hinge häält. Püüdleja saavutab sellise sugulise karskuse, et ta ei lase end eksitada, kui isegi haldjas üritaks teda emmata. Isu muutub normaalseks. Nadid puhastuvad. Mõtete hüplemine kaob ja mõistus muutub suunatuks. Rajas ja tamas hävivad. Mõistus on valmis dharana ja dhyana jaoks.
Inimese mõistus suudab ületada tavalise kogemuse ja üle minna uuele tasandile, mis asub sealpool tavalist keskendumist. Ta kohtab teadmisi, mida tavaline mõistus ei suuda haarata. Selleks tuleb õigesti treenida inimeses leiduvaid peeneid jõude, stimuleerides neid liikuma kõrgematesse regioonidesse. Kui mõistus tõuseb üliteadvuse tasandile, hakkab ta tegutsema sealt lähtudes, kogedes kõrgemaid teadmisi. See on jooga ülim eesmärk, mida võib saavutada pranayama harjutamise teel. Vibreeriva prana valitsemine tähendab joogile kõrgema teadmise tule süütamist, Mina realiseerimist.
 
 ***
 

Lühike mõistete seletus


Adhikari - Jüngri teele asunud püüdleja
Agni - Tuli
Ahamkara - Ego
Aisvarya - Vaimne rikkus
Ajna - “Kolmas silm”
Akasa - Eeter, kosmos, universaalne energia
Alasya - Letargia, inerts
Anahata - Südamekeskus
Anga - Lüli, osa
Anima - Peenstruktuur
Antahkarana - Seesmine vaimne organ, mõistus
Apana - Väljaheitmisele suunatud eluenergia
Apas - Vesi
Arambha - Teatud seisund, mis saavutatakse pranayama tulemusena
Asana - Jooga-asend
Ashtanga - Jooga kaheksaosaline tee
Astika - Usklik (kes usub Jumalat või Vedasid)
Asura - Inimeses peituv kurjus; deemon
Asuri - Kuri, deemonlik
Atman - Inimese jumalik vaim, Kõrgem Ise
Avadhani - Keskendatud tähelepanu
Avastha - Seisund
     
Bandha - Lukk jooga asendi juures
Bandhu - Suhteline, suhtes olev
Bhakta - Pühendunu
Bhakti - Pühendumus
Bhastrika - Lõõts (üks pranayama harjutus)
Bhati - Särama, paistma
Bhava - Aukartus
Bheda - Erinevus, lõhestatus
Bija - Seeme, allikas
Bijakshara - Kirjatäht, mis väljendab mantra väge
Brahmachari - Pühakirjasid uuriv munk
Brahmanda - Makrokosmos, “Brahma muna”
Brahmarandhra - Pealael asuv valgusallikas
Buddhi - Intellekt, arusaamine, taip
     
Chakra - Ratas, energiakeskus
Charu - Piimas keedetud riis
Chit - Teadvus
Chitta - Mõistuseaine, alateadvus
     
Daivi - Jumalik
Dama - Väliste meelte kontroll
Deva(ta) - Jumalus
Dhairya - Kangelaslikkus, üllameelsus
Dharma - Kohustus, voorus, seadmus
Dhyana - Sügav meditatiivne seisund
Dridhata - Kindlameelsus
     
Gayatri - Püha mantra, mis sisaldub Veedades
Ghata - Teatud seisund, mis saavutatakse pranayama tulemusena
Granthi - Energiakeskuste sõlm inimorganismis
Grihastha - Majapidaja
     
Hamsa -  Luik; Jumalik Ise
Hiranyagarbha - Kosmiline mõistus, Brahma
     
Ida - Psüühilise energia vool läbi nina; kuud sümboliseeriv energia
Indriya - Tajumine, aisting
Ishta - Igatsuse objekt; ideaal
     
Japa - Mantra lausumine
Jivanmukti - Vabanemine kehastunud seisundis
Jivatman - Konkreetse inimese hing
     
Kala - Kiir, aspekt
Kapala - Pealuu, kolp
Kamala - Lootos
Karma - Tegevus; tegevuse tulemusel kogutud koorem
Karuna - Halastus
Kevala kumbhaka - spontaanne hingamise peatumine
Khechari Mudra - Keeleotsa asetamine pehmesse suulakke
Kriya - Tegevus, treening
Kumbhaka - Periood sissehingamise ja väljahingamise vahel
Kundalini - Maokujuline energia, mis peitub aluskeskuses (juurchakras, muladharas)
Kutir - Vaimse püüdleja elupaik
     
Linga Sarira - Peenkeha
     
Madhyama - Pranayama, mis kestab 32 matra’t
Mahima - Siddhi, mis sarnaneb suurushullusega
Manas - Mõistus
Matra - Ajaühik; sekund
Mitahara - Mõõdukas dieet
Moksha - Vabanemine
Mudra - Sümboolne käeasend
Mumukshutva - Pingeline igatsus vabanemise järele
     
Nadi - Astraalne kanal prana transportimiseks
Nauli - Alakeha hööritamise harjutus
Nirvikalpa - Mõistuses ei toimu muutusi
Nishkama - Isetu; omakasupüüdmatu
Nishpatti - Analüüsivõime, “terve mõistus”
     
Padma - Lootos
Para - Kõrgeim, ülim
Paramahamsa - Sannyasa kõrgeim aste
Parichaya - Seisund, mis saavutatakse pranayama käigus
Pindanda - Mikrokosmos
Pingala - Vaimse energia voog paremas sõõrmes; päikese energia
Pralaya - Universumi lagunemine
Prana - Elujõud, eluenergia
Pranava - Müstiline silp OM
Pranavadin - Kes usub ja tunneb pranat
Pranayama - Hingamise valitsemine
Prasvasa - Väljahingamine
Pratyahara - Meelte välistamine; abstraktsioon
Prithvi - Maa elemendi tunnustega objekt
Puja - austamine, kummardamine
Puraka - Sissehingamine
     
Sadhaka - Vaimne õpilane, püüdleja
Sadhana - Vaimsed püüdlused
Sahaja - Tõeline, ehe
Sahasrara - Kroontšakra; 1000 kroonlehega lootos pealalael
Sakti - Vägi, jõud
Sama - Rahu; kontroll meelte üle
Samadhi - Täielik süüvimine, jooga ülim eesmärk
Sambhavi - Jooga keskendumistehnika
Sampat - Jõukus, rikkus
Samsara - Sündide-surmade ahel, maine elu
Samskara - Kaasasündinud kalduvus
Sandhya - Koidu ja Hämariku kohtumine
Sannyasa - Kõrvalejäämine inimsuhetest (hindu askeesi 4. aste)
Santi - Meelerahu
Sastra - Pühakiri
Satavadhani - Kes tegeleb samaaegselt 1000 asjaga
Shatchakra - Kuus energiakeskust (tšakrat)
Sraddha - Usk
Sthula - Üldine
Suddhi - Puhtus
Sukshma - Peen, jagamatu
Surya - Päike
Sushumna - Energiavoog keskmises kanalis aluskeskusest pealaekeskusse
Svaha - Ohverdamise tseremoonial lausutav sõna või palve
     
Tamas - Inerts, tuimus, pimedus
Tandri - Uimasus, unisus
     
Udana - Kõrikeskuses asuv elujõud
Upanishad - Pühakiri, Veedade järg
Urdhvareto-Yogi - Joogi, kes on muundanud oma energiad vaimuväeks
Utsaha - Reipus; ind
     
Vairagya - Ükskõiksus maiste asjade vastu
Vajra - Kindlameelsus; piksenool
Vak - Kõne
Vasana - Vaimne soov
Vayu - Tuul; eluhingus, prana
Vichara - Enesesse süüvimine
Virya - Seemnevedelik
Visuddha - Kurgukeskus
Viveka - Eristamine
Vritti - Mõttelaine, mõttekeeris
Vyana - Kõikjalolev prana
Vyavahara - Maine tegevus, nähtuste maailm
     
Yaama - Kolmetunnine ajaperiood
Yajna - Ohver
Yatra - Palverännak
Yoga - Ühtsus, liit
Voog. Tee ise koduleht!