Sünne  meelespea ja igati huvitavat lugemist.


Enamikul inimestest tekib küsimusi teemadel: mida ma tegema pean, miks ma tegin nii, miks tema tegi nii, keda võtta eeskujuks?
Enamasti me käitume nii nagu juhtub – peame seda normaalseks. Kuid kas see ikka on normaalne, juhuslik või teadlik?
Enamasti tegeleme me teistega, unustades ennast. Tegeledes endaga – võime avastada liialdusi, mis peatselt mööduvad …
Nii mõnigi on õppinud end piirama, hoidma tagasi, muutnud elu suunda. Kuidas see neil õnnestus, millise hinnaga?
Elu tervikuna võib tunduda juhuslikuna, milles meil endil pole erilist osa täita. Head perioodid vahelduvad rasketega. Õpi end tundma ja sa avastad, et kõik, mis sinuga toimub, on seaduspärane. Tundes seaduspärasusi saad juhtimise enda kätte – elu ei ole enam juhuslik. Juhtimise omandamine ei ole lihtne, sest tegu on sinuga – elava, keeruka inimesega.
Sa muutud, selliseks, nagu tegelikkuses oled. Illusioonid ja pettused langevad järk-järgult ära.

***

Iga päev juhtub meiega tohutul hulgal sündmusi ja kõik nad mõjutavad. Kord läheb meil hästi, siis nagu ei juhtukski midagi ja vahel läheb täbarasti. Miks on see nii? Igal meist on siiski soov saada seda, mis teeb meid rahulolevaks, õnnelikuks ja annab kindla jalgealuse.
Enamasti me ei mõtle sellele, mis on toimumas siis, kui ma olen õnnelik, kurb või mõte ei jookse.
See tuleneb enamasti sellest, et me ei tunne iseennast kõige elementaarsemal tasandil. Kui küsida – mida praegu tunned? Mis sa kostaksid? Võib olla ütled, et loen seda kirjutist siin. Aga küsimus jääb üles – mida tunned, milline emotsionaalne tunne sul on? Mõne lugeja jaoks võib see küsimus tunduda ületamatu ülesandena. Mõni vastab, et mis tähtsust sellel nüüd siin on.
Aga vaata, ükskõik, mida sa ka ei teeks, on sul tundeid. Ja enamasti nad juhivad sinu tegusid ja üldkokkuvõtvalt – kogu sinu elu. Kui sa tahad midagi, siis ka siin on juhtivad tunded. Kui sa ei taha midagi, on ka siin vastavad tunded. Emotsionaalsed tunded dikteerivad.
Ja nüüd küsimus – mida sa tahad? Kas praegu, natukese aja pärast või homme, aasta pärast?
Ja siin tulevad jälle mängu tunded. Nemad nii ajendavad kui ka pärsivad.
Usun, et said vihjest aru – enese tundmaõppimine on vajalik kasvõi selleks, et saavutada seda, mida sa tahad. Et sinu soovitu ikka teostuks.
Paljud pingutavad tohutu jõuga, et püsida. Kas selleks, et pidada vastu pereterrorile, konkurentsile, endast parema mulje jätmisele, kahjustamisele, lubaduste täitmisele, hirmudele jne. Ja kõigiga juhtub nii, nagu peale igat pingutust – järgneb lõdvestus. Kuid enamasti ei ole see ainult lihtne lihaslõdvestus, vaid segu emotsionaalsetest tunnetest. Nii positiivsetest kui ka negatiivsetest.
Kui sa ei peaks enam midagi tegema ja laseksid end lõdvaks, mida sa siis tunneksid? Kas see ongi see, mida sa tahtsid?
Paratamatult me mõtleme. Mida me mõtleme ja kuidas see aitab meil saavutada seda, mida me tahame? Enamasti me ei teagi, et mõtleme, see on nii automaatne taustal käiv protsess. Aga mida me mõtleme?
Kui anda mõtlemisele selline tähendus – abivahend, mis võimaldab kirjeldada toimunut, toimuvat ja tulevat ning mis ammutab oma sisu mälust. Sellisel puhul võime avastada mõtlemises suuri vigu. Selliseid, mis takistavad „Mida ma tahan“ saavutamist. Igal ühel tuleb selliseid asju tihedamini või harvemini ette. Kuidas võtta selline abivahend kasutusele nii, et kasu oleks maksimaalne?
Väga oluline asi elus on keskendumine. Enamasti ei tule see meil stabiilsena välja – et keskendun mingile tegevusele seniks, nagu soovin või on vaja. Tavaliselt ei tule see välja, ikka segab midagi vahele. Ja peale seda on raske uuesti „reele“ tagasi saada. Kas ka teie olete avastanud, et teid ei kuulata, ei panda tähele? Korraks nagu pannakse, kuid siis jälle mitte. See ei tähenda seda, et inimene sind ei kuula, ta pole „süüdi“, asi on selles, et ta oska juhtida teadlikult oma tähelepanu. Kui keskendumisvõime ei allu tahtele, on ka teod sellised. Ja tagajärjed samuti. Kas seda tahadki?
Taipamine. Mis on taipamine? See on see, kui sa tead mida sa teed ja kuidas see on seotud järgnevate sündmustega kas väiksemas või suuremas kontekstis.
Kas sulle on öeldud: „Seda tehakse nii“ ja ei ole seletatud, mis sellele järgneb või kuidas see on seotud teiste tegevustega? Kui sa piirdud „nii tegemisega“ siis võid seda lõpuks teha täiesti automaatselt – mõtled omi mõtteid ja käed muudkui teevad. Võib olla sind ei huvitagi, mis edasi saab. Selliselt ei ole sul asjas ka mingit edasist huvi. Oled kui mutrike suures masinavärgis. Trööstitu pilt. Aga kui küsid enda käest: „Mida ma tahan?“ siis sedasi ei saa. Sest puuduvad seosed erinevate tegevuste vahel. Oma tahtmise saavutamine ei ole ju ometigi juhuse küsimus. Nii, et kui sa tead, mida sa teed ja milline on perspektiiv, on eesmärk saavutatav. Tegevusi, mida sa teed eesmärgi saavutamiseks ja oled kursis sellega, kuidas see asetseb perspektiivi valguses, nimetatakse teadlikeks tegevusteks ehk taipamiseks. Enamasti arvatakse, et see on mõtestatud tegevus, kuid tegelikult mõtted ainult aitavad siin asjale kaasa. Taipamine on siis üks selline omadus (see on olemas kõigil, kuid paljud ei kasuta seda lihtsalt), mis võimaldab saavutada soovitut teadlikult.
Iga inimene otsib oma tegelikku identiteeti. Kõik võltsidentiteedid paratamatult lagunevad varem või hiljem. Milline on sinu identiteet täna? Kes sa oled? Ja kui kaua see minapilt kestab? Joogas on ütlemine: „Kõik tahavad olla keegi teine ja keegi ei taha olla mina ise“. Selline ütlemine võib viia segadusse, sest keegi ei kahtle oma identiteedis. Aga kui sa loed neid ridu, siis kes vaatab, ja loeb? Vaatab mujale, et asja üle mõelda? Loodan, et sa ei võta siin vastuseks esimest mälust kerkivat vastust … Paraku on meil kõigil identiteedikriis. On väga kergendav leida tegelik identiteet. Sellega langeb ära kolossaalne hulk „parapürgimusi“ ja vastavaid pingutusi.
Paraku kannatab meie eluekslemistes kõige rohkem füüsiline keha. Joogas öeldakse, et see on väga õrn ja vajab vastavat suhtumist. Õnneks on loodus eraldanud füüsilisele kehale isetaastuvaid funktsioone – vastasel korral oleksime end ammu hävitanud. Kõige rohkem avaldavad negatiivset mõju sisemised ja välimised konfliktid. Enamati me ei tea, mida „tema“ vajab.
Arvatakse, et isegi kuni 85% kõikidest haigustest on psühhofüüsilist päritolu. Ehk krooniliste emotsionaalsete tunnete ja vastavate mõtete tulemus.
Babaji kriya-joogas jagatakse inimene, kes tundub esmapilgul tervikuna, viieks eristatavaks osaks. Igal osal on oma roll ja funktsioonid. Funktsioonid alluvad vastavatele loodusseadustele. Läbi muutuste saavutatakse loomulik (loodusseadustele vastav) kooskõla ja omandatakse juhitavus. Selliselt on võimalik saavutada eesmärke palju-palju efektiivsemalt.
Kuid selleks, et alustada igasugust muutust, on esmalt vajalik tundma õppida, mis minuga toimub. Peale seda võtta kasutusele vahendid, mis on kasutusel olnud tuhandete aastate vältel ja sellega tõestanud oma loodsseaduslikkust ja kindlat tulemuslikkust.
Kõik on loodusseaduslik! Ka sina. Kui me sellega ei arvesta, on tulemuseks stress, kannatused, ajutised õnnestumised, hirm, frustratsioon jne. Olgem ausad – me ei tunne paljusid seaduspärasusi, mis meiega toimuvad …
Iga „juurtega“ jooga koosneb alati naturaalsetest seaduspärasustest, mida saab iga inimene juhtida ja seeläbi saavutada muutust ning püsivat heaolu, teadlikkust ja tegelikku identiteeti.
Kui praegu enda käest küsida: „Kas jooga on üksikute friikide lõbu ja mulle see ei sobi?“ Siis arvatavasti on vastuseks „See ei puuduta mind eriti, mul on muudki teha“. Aga miks sa teed täna seda, mida sa teed? Mida tahad saavutada?
Jooga ei ole keha väänamine, meditatsioonid ja eriline hingamine. Juurtega jooga avab sulle tundmatu „mina“ ja õpetab seda teadlikult nii kasutama, et sa võid saavutada mida iganes! Jah, joogal ei ole piiranguid. Joogas on oluline küsimus – kuidas?
Võimalik, et sa leidsid siit inspiratsiooni ja taipasid, et jooga on praktiline, limiteerimata, natuurfilosoofia, mis sisaldab endas kõiki praktilisi teadmisi ja rakendusi hõlmates igasuguseid tegevusi. Terminit „jooga“ kasutan ma ainult seetõttu, et ma ei tea tähendusele sisulist eestikeelset vastet.
Meie kodulehelt leiad paljusid joogalikke teadmiseid.

Soovin sulle edu enda paremaks saamisel!


Ingvar Villido, mai 2006
Voog. Tee ise koduleht!